Võimalikel õpipoistel ja tööandjatel aitab üksteist leida ka Töötukassa, kes korraldab huvilistele teabepäevi.
Möödunud aastal alustas Räpina Aianduskooli ja aktsiaseltsi Sagro koostöös õpipoisi õppes nooremaedniku tööks vajalikke tarkusi koguma kaheksa aiandushuvilist inimest. Õpingutest ja aianditööst huvituvaid aitas koolile leida töötukassa, korraldades oma ruumides huvilistele teabepäeva, kus infot jagasid nii Sagro kui ka aianduskooli esindajad.
„Meie pigem vahendame õpipoisiõppe programmides osalemise võimalusi,” ütleb töötukassa teenuste osakonnajuhataja asetäitja Karin Andre vastuseks küsimusele, kuidas saavad töötud töötukassa kaudu töökohapõhises õppes õppimist alustada ning tööandjad omale õpipoisse leida.
„Meil on kliente, kes vajavad ümberõpet tasemeõppes osalemise kaudu ning uut algust tööelus pakub just töökohapõhises õppes osalemine, ning samas on meil tööandjad, kes otsivad sobivaid töötajaid. Saame neile infot jagada, et ka sellise õppe kaudu on võimalik omale töötajaid koolitada,” täpsustab ta.
Kõik huvilised võivad osaleda
Enamasti on töötukassa tutvustanud töökohapõhise õppe võimalusi oma büroo ruumides, kuhu siis kutsekoolid ja tööandjad pakutavatest võimalustest kõnelema tulevad. Kuulajad ehk potentsiaalsed õpipoisid kutsub kokku töötukassa ning nendeks ei pea sugugi olema üksnes need, kes töötuna töötukassas arvel, vaid kõik asjast huvitatud. Õpe on kõigile tasuta. Karjäärinõustajad saavad olla inimestele toeks sobivaima eriala valikul (vt. minukarjäär.ee).
Kuna õpipoisiõpe ei ole töötukassa korraldatav õpe, siis sellel osalemine ei eelda töötukassa kliendilt eelnevat õppevajaduse välja selgitamist.
Andre sõnul jagavad töötukassale infot töökohapõhise õppe õppekavade kohta kutsekoolid, teisalt tellib töötukassa ise mitmesuguseid tööalaseid koolitusi vastavalt tööandja nõudmistele. Tööandja initsiatiivil on koolitatud näiteks keevitajaid ja metsanduse valdkonna töötajaid.
Selline õpe, nagu tööandjal vaja
Andre julgustab tööandjaid oma töötajaid kutsekoolides oma vajaduste järgi koolitama. Õpipoisiõppe õppekavad sünnivad tööandjate ja kooli omavahelises koostöös. „Tööandjad saavad just sellise õppe, nagu nende töötajatel on vaja” viitab Andre. „Kindlasti soovitan tööandjail kutsekoolide õppekavadega tutvuda ja koostöövalmidust üles näidata.” Räpina Aianduskooli koostöö koordinaator Astrid Maidla kinnitab, et kool on valmis õppekava suhtes paindlik olema. Just praegu on Räpina Aianduskool uut nooremaednike gruppi kokku panemas ning vastavalt sellele, kes tööandjate poolelt on partneriks, sisaldab õppekava valikainetena kas puuvilja-ja maijakasvatust või katmikalade lillekasvatust.
Ka töötajale on töökohapõhises õppes osalemine hea variant – koolist saadavaid teadmisi ja oskusi saab paralleelselt kohe praktikas ehk töökohas rakendada. Liiatigi makstakse õpipoisile palka, mis ei tohi olla madalam kui miinimumpalk või kui õpipoissi seob tööandjaga tööleping, siis saab ta tasu vastavalt sellele.
Lisaks muudki toetused, näiteks vajadusel hüvitatakse kou ja kooli vahelised transpordikulud.
Neist kaheksast õppurist, kes eelmisel aastal Sagros õpipoisina alustasid, on praeguseks sinna tööle jäänud üks. Maidla sõnul on põhjused olnud erinevad, näiteks ühele õppurile oli Laagrisse liiga kauge käia. Teised on tööd leidnud teistes aiandusettevõtetes ning jätkavad nooremaedniku erialal õppimist.
Nagu eespool öeldud, on kool uut nooremaednike töökohapõhise õppe gruppi kokku panemas, tööandjate poole pealt partneriks näiteks Flores Aed OÜ ja Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus. Lisaks on kool valmis võtma teistegi aiandusettevõtete töötajaid õpipoisina õppima. „Tahaks kümme inimest ikka kokku saada,” märgib Maidla.
Artikkel ilmus 27.09.2016 Eesti Päevalehe lisalehes “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Lisalehe ilmumist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.