Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) on teadmisi pakkuv kolmepoolne Euroopa Liidu asutus (asutati 1975), mille eesmärk on aidata arendada paremat sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat. Eurofoundi roll on pakkuda Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika põhitegijatele, sotsiaalsetele partneritele, töötingimuste ja jätkusuutliku töö, töösuhete, tööturu muutuste ning elukvaliteedi ja avalike teenuste kvaliteedi kohta teavet, nõuandeid ja eksperthinnanguid, tuginedes võrdlevale infole, uuringutele ja analüüsidele. Eurofoundi juhtimises osalevad nii tööandjate, ametiühingute kui liikmesriikide valitsuse esindajad. Igast riigist seega kolm isikut.
Eelmine aasta kiideti heaks uued regulatsioonid, mis kehtestavad reeglid Eurofoundi juhtimise ja toimimise kohta. Sisulisi muudatusi väga palju ei ole, senine Juhtimiskogu (Governing Board) nimetati ümber Halduskoguks (Management Board). Igapäevase juhtimisega tegelev Büroo nimetatu ümber Valitsuskoguks (Executive Board). Natuke muutusid reeglid ja administreerimine, kuid põhitegevused jäid samaks. Üks olulisemaid muutusi, mis puudutab juhtimist, seisneb sellest, et Eurofoundi direktori valib uute reeglite järgi Halduskogu, varem tegi seda Büroo. Senised nõuandvad kogud (Advisory committee), mis tegelevad Eurofoundi uuringutele eksperthinnangute andmisega muudeti uute reeglite järgi Eurofoundi ametlikeks struktuuriosadeks. Varem olid need nö mitteametlikud tööüksused.
Halduskogu käib koos kaks korda aasta. Seekordne koosolek (27-28.06) oli uuele Halduskogule esimene. Kokkusaamise peamine arutlusobjekt oli järgmise nelja aasta strateegilist arengukava 2021-2024, mis paneb paika olulisemad uurimisteemad ja tegevussuunad. Hetkel kehtib arengukava aastateks 2017-2020.
Eurofound on valinud kuus strateegilist teemavaldkonda, mille tegevustega pakkuda teavet nii sotsiaalsetele partneritele kui ka Euroopa Komisjonile: töötingimused ja jätkusuutlik töö; töösuhted; tööturu muutused; elukvaliteet ja avalikud teenused; digiajastu: töö ja tööhõive võimalused ja probleemid; lähenemise seire Euroopa Liidus.
Eurofondi analüütiline tegevus tugineb kolmele regulaarselt toimuvale uuringule: Euroopa töötingimuste uuring, Euroopa elutingimuste uuring ning Euroopa ettevõtluse uuring.
Kokkusaamise formaat on järgmine: esimesel päeval arutatakse vastavates töögruppides (tööandjad, ametiühingute ning valitsuste esindajad) arutlusele tulevad dokumendid detailselt läbi ja järgmisel päeval toimub plenaaristungil nende ühine arutelu ja heakskiitmine.
Üks oluline teema mille üle seekordsel kokkusaamisel pikalt arutati oli võimalus, et ühendada tulevikus töötingimuste ja elutingimuste uuring üheks ühtseks uuringuks, mis võimaldaks senise 6 a asemel neid läbi iga 5 a. tagant ning samas uuringu kulusid optimeerida.
Tööandjatele teeb muret, et nende ettepanekut põhjalikumalt uurida tööturu mobiilsust ning selle seost täna kummitava tööjõupuudusega ei võetud väga tõsiselt , sest mitmed riigid kardavad, et kui mobiilsus kui tööjõu puuduse lahendus tõstetakse liialt fookusesse, siis suurendab see kvalifitseeritud tööjõu ning noorte väljavoolu , ning seega kahjustab nende riikide majandust.
Üks oluline arutelu koht oli et ebatraditsiooniliste hõive vormide all taheti uurida ettevõtust (self employment) kui sellist, kuidas see mõjutab töötingimusi, sissetulekuid jne. Tööandjate selge vaatekoht on järgmine: ettevõtluse ei ole ebatraditsioonilise hõive üks vorme. Tegemist on traditsioonilise töötamise vormiga palgatöö kõrval. Pigem peaks tuleviku uuringud keskenduma uutele töö vormidele nagu platvormtöö, töö jagamine jne. Teine oluline märkus seisnes selles, et kui eelkõige ametiühingute esindajate survel uuritakse uute töövormide negatiivseid aspekte töötajatele, siis rõhutada tuleks ka positiivset poolt, eriti just hõive suurenemist ja sellest tulenevaid positiivseid mõjusid riigi majandusele tervikuna.
Uue strateegilise suunana nähakse muudatuste juhtimise teemat. Kuidas tulla toime suurte megatrendidega ja kuidas need mõjutavad töötingimusi ning elutingimusi. Megatrendide all mõeldakse üleminekut nö süsinikvabale majandusele ning majanduse digitaliseerimist kõige laiemas plaanis.
Kokkuvõttes tuleb öelda, et hoolimata katsetest vähendada uute regulatsioonidega sotsiaalsete partnerite mõju ja otsustamisõigust Eurofoundi tegevuste suunamisel, suutis amet säilitada suhteliselt suure sõltumatuse Euroopa Komisjonist ja on jätkuvalt üks kolmest kesksest institutsioonist kus sotsiaalsed partnerid otsustavad koos ettevõtetele ning töötajatele väga oluliste teemade üle. Järgmine kokkusaamine toimub Dublinis 7.-8. novembril.
Autor: Raul Eamets, professor, sotsiaalteaduse dekaan Tartu Ülikoolis
Eesti tööandjate esindaja (asendusliige) Eurofoundi Halduskogus