Tööandjate Keskliit

BusinessEurope tagasiside välisriigi subsiidiumide valgele raamatule

17. juunil võttis Euroopa Komisjon vastu valge raamatu, milles käsitletakse välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutavat mõju ühtsel turul. Nüüd ootab komisjon valges raamatus välja pakutud lahenduste kohta tagasisidet kõigilt sidusrühmadelt. Avalik konsultatsioon jääb avatuks kuni 23. septembrini 2020 ja see aitab komisjonil ette valmistada sobilikud seadusandlikud ettepanekud selles vallas.

Valges raamatus pakutakse välja lahendusi ja kutsutakse üles looma selle õigusliku lünga täitmiseks uusi vahendeid. Valges raamatus on esitatud mitmeid valikuvõimalusi. Esimese kolme variandi (ehk mooduli) eesmärk on kõrvaldada välisriigi subsiidiumi moonutav mõju: 1 moodul – ühtsel turul üldiselt; 2 moodul – ELi ettevõtete omandamisel ja 3 moodul – ELi riigihankemenetluste raames. Need moodulid võivad olla pigem üksteist täiendavad kui alternatiivid. Valges raamatus esitatakse ka välisriigi subsiidiumide üldine käsitus ELi rahaliste vahendite kontekstis.

Olulisemad punktid:

  • Üldiselt toetatakse Euroopa Komisjon poolt avaldatud valget raamatut ja usutakse, et see annab hea aluse tulevaseks vahendiks (future instrument), mille eesmärk on kõrvaldada siseturul välissubsiidiumitest põhjustatud moonutused.
  • Usuvad, et välistoetustest tulenevate ühtse turu moonutuste vastu võitlemiseks on vaja uusi õigusakte. Viimastel aastatel on välismaiste subsideeritud ettevõtete suurenenud aktiivsuse tõttu Euroopa majanduses ilmnenud mitmeid lünki (toovad näitena Hiinat)
  • Euroopa ettevõtete ja majanduse aja jooksul toimuv areng tähendab, et mitmed olemasolevad instrumendid on jõudnud välispiiride subsiidiumide mõju hõivamiseks ja leevendamiseks oma maksimum piirini (nt on kaupade tõendamiskohustus lasub ELil ja sageli on subsiidiume raske tõendada ja seetõttu ka ebaausat käitumist karistada, samuti ei täida paljud riigid oma kohustust teatada WTOle subsiidiumidest jne)
  • Välistoetused on kahjulikud, kuna need viivad ühtsel turul konkurentide kõrvaldamiseni, kes ei saa kasu sellise abi / toetused, eelkõige riigihangete; ning ettevõtete, sealhulgas ka kõige strateegilisemate ettevõtete omandamine ebaausal viisil;
  • Suurt tähelepanu tuleks pöörata kõikidele toetuste vormidele (nt rahalised ja mitterahalised, otsesed ja kaudsed), mis võivad moonutada konkurentsi kõigis turusituatsioonides (kaupade ja teenuste müük, tarnimine / turustamine ja investeeringud).
  • Iga mooduli ülesehitus tuleks hoolikalt sõnastada olemasolevate õigusaktide raames ja neid täiendades, eriti ELi konkurentsiõiguse, ELi riigihankedirektiivide, kaubanduse kaitsevahendite ja rahvusvahelise hankeinstrumendi raames. Muidugi on oluline käsitleda võimalikke kattumisi ja tagada, et muude ELi vahenditega ei tekitataks vastuolusid. Tagamaks, et vahend saavutab oma eesmärgid, soovime esitada mõned märkused:
    • BusinessEurope nõuab sihipärasemat ja järjepidevamat instrumenti, kus Euroopa Komisjonile antakse järelevalveasutuse roll. Liikmesriikidel peaks olema koordineeriva asutuse roll kvaliteetse teabe kogumisel, filtreerimisel ja edastamisel komisjonile. Euroopa Komisjonil peaks olema järelevalveorgan kuna Komisjon vastutab ainuisikuliselt ELi kaubanduspoliitika ja konkurentsipoliitika eest; on võimeline tagama ELi järjepideva rakendamise; tagab neutraalsema ja depolitiseeritud lähenemisviisi jne
    • Välisinvesteeringud on endiselt ELis töökohtade loomise, oskusteabe ja heaolu oluliseks allikaks ning need on olulised ka Euroopa taastumisel COVID-19 kriisist. Seetõttu kutsub BusinessEurope üles looma proportsionaalset vahendit, mis ei reguleeri rohkem välistoetusi kui EL-i liikmesriikide antavat riigiabi ja mis keskendub just suurtele subsiidiumidele, mis põhjustavad võrdsete võimaluste olulist moonutamist. Lõplik instrument peaks olema võimalikult lähedal Euroopa riigiabi raamistikule, kuna see hõlbustab ettevõtetel seda rakendada. Vältimaks seda, et kolmandad riigid rakendavad vastusena meetmele vastumeetmeid ELi ettevõtete vastu, peab Euroopa Komisjon partnerriikidele selgitama, et vahend ei ole protektsionistlik ja ei püüa välismaiseid otseinvesteeringuid välistada – eesmärgiks on vaid võrdsed konkurentsitingimused. Selleks peab instrument olema mittediskrimineeriv ja WTO nõuetele vastav.
    • BusinessEurope jaoks on oluline õiguskindluse loomine ja ettevõtjate koormuse minimeerimine. Sarnaselt ELi riigiabi eeskirjadega peaks ka ettevõtetel olema võimalus teavitada vabatahtlikult vastutavaid asutusi välistoetustest. Vastasel juhul pole välistoetust saavatel ettevõtetel õiguskindlust, kas nende suhtes võib kohaldada juurdlust ja lõppkokkuvõttes võtta tasakaalustamismeetmeid – või kas neid on võimalik takistada omandamast või osalemast ELis avalikul pakkumisel. Kõikides moodulistes peavad välistoetuste rahastamisvahendite menetlused olema läbipaistvad, selged, etteaimatavad ja vähese bürokraatiaga.

Esimene draft BusinessEurope panusest (1st Draft_BusinessEurope’s Reply to White Paper on Foreingn Subsidies), millele oodatakse tagasisidet hiljemalt 21. augustiks. Ettepanekud on oodatud aadressile kristi.sober@employers.ee.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×