Üldiselt on ettevõtted majanduse väljavaadete suhtes positiivsed – müügimaht 2019 esimeses kvartalis kasvab ja hinnad tõusevad. Negatiivselt ollakse meelestatud peamiselt valitsuse majanduspoliitika suhtes – ilma selleta olnuks majandusspidomeetri kiirus 86 km tunnis. Majandusspidomeeter näitab, et sõiduriistad on muutunud kvaliteetseks, kütust jätkub, kuid ilmastik ja teeolud ei lase juhtidel maanteel täit potentsiaali rakendada.
Möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tegi suurima positiivse muutuse vaadeldavas perioodis tööstussektori tootmismahu kasv, kuid tulevikuks prognoosis kolmandik ettevõtete juhte siiski tootmismahu vähenemist. Suurima negatiivse muutusena neljandas kvartalis prognoosivad ehitusettevõtted järgmise 12 kuu jooksul teadus- ja arendusinvesteeringute vähenemist.
Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimehe kommentaar:
„Külalislahkuse tööstusharus on juba pikemalt olnud väljakutseks lisaks kvalifitseeritud tööjõu puudusele ka sektori kasumlikkus, mis otseselt pärsib konkurentsivõimet. Oktoobris 2018 Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu järgselt on majutuse- ja toitlustuse valdkonna kasumlikkus/puhasrentaablus 3,4%, Eesti ettevõtluse keskmine 6%, Euroopa Liidus 20%.
Kasumlikkuse langus on otseselt seotud sektori võimekusega investeerida nii tootearendusse kui ka oma inimestesse. Seetõttu on väga oluline, et see riik suunaks enam rahalisi vahendeid kutseharidusse ja töötajaskonna ettevalmistamisse. Möödunud aastal toimunud kutseeksamite riigipoolse rahastamise järsk vähendamine ei ole hea plaan ning mõjub halvasti kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamisele.“
Valitsuse majanduspoliitika mõju majanduse konkurentsivõimele on Tööandjate Keskliit uurinud nüüdseks juba 3 aastat. Neist joonistub selgelt välja, et näiline kaasamine ja loosungitel põhinev majanduspoliitika ei tööta. Eelmise, Taavi Rõivase valitsuse ajal oli rahulolematute vastajate keskmine osakaal 37%. Ka need, kes Reformierakonna valitsemisstiilist väsinult lootsid uuelt valitsuselt muutust, pidid hiljem siiski pettuma. Nii on Jüri Ratase valitsuse ajal keskmine majanduspoliitikaga rahulolematute osakaal tõusnud 53%-ni. Näiteks tõusis valitsuse majanduspoliitikat positiivselt hinnanud ettevõtete osakaal ehitussektoris 2017 esimeses pooles 11%-ni, kuid langes 2018 alguses 0%-ni.
Seega, ei ole raske järeldada, et hinnangu parandamiseks peaks uus, peatselt ametisse astuv valitsus, majandusse igapäevaselt panustavaid ettevõtjaid päriselt kuulama ning majanduse ees seisvate probleemide lahendamiseks ka mingeid reaalseid lahendusi pakkuma. Siis taastub ka usk. Juba 90-ndatel sai selgeks, et demograafiline areng võib viia Eesti pankrotti. Tööjõupuudus on juba aastaid olnud nii majandusekspertide, rahvusvaheliste organisatsioonide kui kohalike ettevõtjate hinnangul suurimaks majandusarengut takistavaks teguriks. Ka innovatsiooni, mis võimaldaks ettevõtetel kallimalt müüa, väiksema arvu inimestega toota ja töötajatele kõrgemat palka maksta, saavad juurutada vaid kõrgemalt kvalifitseeritud inimesed.
Teiseks, mistahes maksutõusud vaid fiskaalsel eesmärgil, nähakse läbi ja need suurendavad üldist rahulolematust ühiskonnas. Erakonnad, kes valimistel on silma paistnud lahkete toetuste ja soodustuste jagamisega, on näidanud, et lõpuks võtavad nad selle ikka samadelt inimestelt maksude ja üldise hinnatõusu kaudu tagasi. Struktuursed reformid, mida majanduse ja heaolu kestlik kasv eeldab, on aeganõudvad ja paljudele ebamugavad, kuid populistlikud asendustegevused ainult halvendavad olukorda ja seda kõigi jaoks.
Valitsuse majanduspoliitika ei loo üksi otseselt majanduse liikumiskiirust ega edu, vaid loob selleks vajaliku keskkonna. Kui hinnata majandust läbi maanteel liikuva sõiduki metafoori, siis on valitsuse roll vajadusel ehitada uusi teid, hoida need korras ja panna välja teeoludele vastav teemärgistus. Teede haldajal võib olla kiusatus lubada piirkiirust kuni 120 km/h, ent kui esiklaasist paistavad sõitjale ohtlikud lumevaalud ja löökaugud, on see märk tee haldaja ebakompetentsusest. Seega, võiks kokkuvõttes öelda, et põhiliselt ootavad tööandjad märtsis valitavatelt erakondadelt enam julgust ja vastutustunnet kuulata praktikuid ja teha õigeid asju, mitte seda, mis ainult rahvale meeldiks.