56% ettevõtjatest peab valitsuse viimase kolme kuu tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks ja 3% positiivseks, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu küsitlusest.
Seega on tööandjate hinnang kevadel ametisse asunud uuele valitsusele oluliselt kehvem kui eelmisele valitsusele, kelle tegevust hindas kevadel majanduskeskkonnale halvaks 42% ettevõtjatest.
Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul on negatiivsete hinnangute kasvu põhjuseks umbusaldus uue valitsuse majanduspoliitika vastu, mis ei leevenda tööjõupuudust ega tõsta ka muul moel ettevõtete konkurentsivõimet. Positiivse poole pealt tõid Tööandjate keskliidu osad liikmed esile alkoholiaktsiisi langetamise. Samas osad liikmed juhtisid tähelepanu, et see otsus tehti ilma piisava analüüsita ja kiirustades.
„Ettevõtjaid teeb murelikuks üldine signaal, et elatakse tänases päevas. Valitsusel tundub puuduvat pikaajaline vaade ja strateegia, on siis teemaks riigieelarve või pensionisüsteem,“ ütles Aron. „Suur etteheide valitsusele on Eesti hoolikalt ehitatud digiriigi maine lõhkumine – kui minister paneb kahtluse alla e-valimiste turvalisuse, levib see kiiresti kogu maailmas. Samuti näevad tööandjad, et valitsus ei tegele tööjõukriisi probleemiga ning senine tegevus hoopis vähendab välismaiste talentide soovi Eestisse tööle tulla. See seab ohtu ka välisinvesteeringud ja uute töökohtade loomise.“
Tööandjate soovitused valitsusele
Aroni sõnul on ettevõtjate hinnangul majandus tervikuna jahtumas, kuigi pilt on tegevusalati väga erinev. Hinnangud majanduslikule olukorrale on järsult kukkunud ehituses ja töötlevas tööstuses. Kui ehituses oodatakse siiski veel mõningast tegevusmahu kasvu, siis tööstusettevõtjate sõnul on tellimused juba mõnda aega vähenenud.
Tänu kiirele palgakasvule on optimistlikumad suuresti eratarbimisele tuginevad kaubandus- ja teenindussektor. Seejuures on ka teenindussektoris valdkondi, kes nii optimistlikud ei ole, näiteks turismist sõltuvad majutus-toitlustus ja transport. Teenuseid eksportiv IKT tunneb ennast hästi, kuid seal on tööjõust üha suurem puudus.
„Majandusarengu ja üldise heaolu teel seisvad takistused on meil hästi teada ja valitsus peaks eeskätt vaatama, kuidas neid takistusi kõrvaldada. Mitte tegelema populistlike teemadega,“ ütles Aron.
“Tööandjad ootavad valitsuselt, et poliitikud võtaks ette pikaajalise vaate ning tegeleksid ka riigijuhtimise strateegiaga. Tõsiselt tuleb üle vaadata retoorika ja mõelda sellele, kuidas Eesti maailmas välja paistab. Lõpetada tuleb pea liiva alla peitmine tööjõupuuduse teemal. Tegelda süsteemselt hariduse, teaduse ja tööturu vajaduste ühtlustamisega. Eeskätt aga arvestada kõigi poliitiliste otsuste puhul selle mõjuga majanduskeskkonnale ja meie ettevõtete konkurentsivõimele.“
Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitlusele vastas 473 tööandjat üle Eesti ja erinevatest sektoritest. Kõige kriitilisemad olid töötleva tööstuse ettevõtted, kellest 62% ütles, et valitsuse tegevus mõjub negatiivselt. Ehitussektoris oli negatiivseid hinnanguid 58%, teeninduses 57% ja kaubandusettevõtjate hulgas 41%. Kõige rohkem positiivseid hinnanguid valitsuse majanduspoliitikale oli kaubandussektoris – 7%.
Eesti Tööandjate Keskliit viib küsitlust läbi kord kvartalis alates 2015. aasta detsembrist.
Ettevõtjate kommentaare:
Jaan Puusaag, AS Krimelte: Kui otsida kevadel ametisse asunud valitsuse tegevusest positiivset, siis kindlasti suur osa ettevõtjaid tervitab alkoholiaktsiisi langetamist. Negatiivse poole pealt on kõige kriitilisem tööjõupuuduse teema ignoreerimine, ent ka otsustes majanduskeskkonnaga mitte arvestamine ja populism. Meie ei plaani praegu Eestisse ühtegi töökohta juurde luua.Soovitan valitsusel kiiresti reaalsusele otsa vaadata – IT sektori välistöötajad ja teised välismaalastest spetsialistid ei ole kindlasti oht Eesti rahvuse püsimajäämisele.
Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Väga julge ja tunnustust vääriv on otsus aktsiiside alandamise kaudu pöörata tagasi riigist väljavoolava maksuraha ja teiselt poolt vähenenud põhjala turistide trend. Tulemused võtavad aega, aga see on samm õiges suunas. Meie tööstusharu peamised mured ei ole aga kuhugi kadunud ja nende lahendamiseks osas loodame valitsusega koostööd teha. Küsimärgid otseühenduste osas on valusad. Sama puudutab varasematest perioodidest pärit otsustamatust konverentsikeskuse loomise suhtes. See on riigile vajalik objekt ja loodame, et see teema tuleb uuesti lauale. Pikemas vaates on mõistlik alustada riikliku turismistrateegia koostamisega, mis võtaks kokku tööstusharu hetkeseisu ja potentsiaali. Nii on lihtsam ka avaliku sektori investeeringuid planeerida. Oluline osa selles peab olema kutsehariduse väärtustamisel. Peamine ootus on dialoogi säilitamine ettevõtjatega. Muutused olgu läbi räägitud ja aimatavad.
Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Positiivne on otsus keerata tagasi alkoholiaktsiis, mis mõjutab Eesti ettevõtlust tervikuna, mitte ainult joogitootjaid ja turismisektorit. Negatiivselt mõjuvad ettevõtluskeskkonnale koalitsioonis toimuvad kraaklemised ja erinevad sõnumid, mis peegelduvad ka Eestist välja ning tekitavad segadust ja infomüra. Meie soovitus valitsusele on hoida rahulikku ja konstruktiivset joont. Regulatsioonide muutmisele peavad eelnema mõjuanalüüsid ning seotud osapooli, sealhulgas ettevõtjaid, tuleb kaasata aruteluprotsessi juba algetapis.