Circle K Eesti AS peadirektor Kai Realo jagas parimate praktikantide autasustamistseremoonial nõuandeid selle kohta, kuidas leida endale sobiv töö. Jagame tema kõne täismahus.
“Ma olen kandnud juhi vastutust erinevates ettevõtetes juba üle 20 aasta. Ning need töökohad on mind kokku viinud paljude karjääri alustavate noorte kolleegidega. Olles oma elu jooksul värvanud sadu erinevaid inimesi ning näinud nii erialaseid õnnestumisi kui ebaõnnestumisi, ei ole ma leiutanud küll karjääri valemit, kuid oskan välja tuua paar märksõna, mis kindlasti aitavad kaasa ametialase edu saavutamiseks.
Kui alustada algusest, siis kõigepealt peab olema tahe.
Nimetagem seda ambitsiooniks, saavutusvajaduseks, sooviks midagi ära teha või korda saata. Tahet eristab soovmõtlemisest valmidus ka pingutada. Aastate jooksul noorte ja andekate inimestega koos töötades olen märganud, et just see on kriitiline faktor, mis tihti määrab ära, kas inimene viib oma unistused ellu ja jõuab karjääriredelil edasi. Paljas soovmõtlemine on see, kui keegi mõtleb stiilis, et tahan hakata rikkaks, tahan saada direktoriks, tahan seda või teist jne. Kui aga ei mõelda läbi, mida selline soov enda jaoks kaasa toob või mida ise tulemuse saavutamiseks teha tuleks, siis üldjuhul soovideks need mõtted jäävadki. On loomulik, et ka magava kassi suhu võib hiir joosta ning keegi tõesti kogemata õiges kohas olles ka karjääri teha, kuid need on pigem erandid.
Viimasel ajal räägitakse palju sellest, et uued põlvkonnad peavad materiaalseid väärtuseid vähemoluliseks ning töötamise asemel suunatakse oma aeg reisimisele, teistega koosolemisele, hobidele jne. See kommentaar puudutab loomulikult paljusid meie noorte seas, aga tuleneb ikkagi lähenemisest, et töö on midagi, mida peab tegema, aga et töö ei paku mingit rõõmu või rahulolu iseenesest.
Siit ma jõuangi järgmise punktini, et ainult tahtest ehk siis valmidusest pingutamiseks ja panustamiseks ei piisa edu saavutamiseks– kui pole täiesti selge, mille nimelt kogu see vaev näha. Ehk oluline on ka teadlikkus.
Arusaamine sellest, et MIS on see asi, mis mul silma säramas hoiaks ka siis kui selle eest kogu aeg raha ei maksta. Automaatne vastus võib olla üllatav – nt võib sära silma tulla lihtsalt diivanil lebades, aga kuidas siis selles edukas olla ning ka raha teenida. Kui isegi diivanil lebotamist ei suuda äriks pöörata, samas variante tänapäeval ilmselt leidub, annab see vastus ka märku sellest, mis laadi tööd sobivad ja millised üldse mitte. Diivanil lebava inimese töö peaks käima suures osas oma aju, mitte käsi või jalgu kasutades, sest siis on ka tööga rahulolu suurem.
Ehk siis – mida varem saab selgeks see, mis südamelähedane ja milleks ka eeldused olemas, seda lihtsamalt läheb oma ametialase kutsumuse leidmine. Vahel tuleb mitmeid asju proovida, et aru saada, mis on see ÕIGE. Aga otsima peab ja edasi liikuma peab, sest ei ole suuremat raiskamist maailmas kui ambitsioonikas ja teotahteline inimene, kes tegutseb valel alal – jättes kasutamata suure osa oma potentsiaalist ja samas ilmselt olles ka rahulolematu nii oma töö kui selle tulemustega.
Siit edasi jõuangi viimase punkti juurde, mida tahtsin mainida. See on tegutsemine.
Nagu alguses ütlesin, siis soovist üksi ei piisa, vaja on ka valmidust oma arengusse ja edasijõudmisesse panustada. Panustada saab aga vaid tegutsedes – teadmisi ja oskuseid saab omandada väga mitmel moel, sh nii teooria kui praktika abil. Väga hea kombinatsioon on see, kui võetakse aega mõlema jaoks – on väga paljusid erialasid, kus tööd lihtsalt tegema hakates ei ole võimalik selles areneda, sest vaja on teadmisi, mis viiks edasi, mitte ainult ei laseks hetkel selles rollis hakkama saada.
Niisamuti on ainult teoreetiliste teadmistega keeruline hakkama saada, sest teadmata täpselt, millest räägid või milline mõju on õpitul päriselus, on raske oma sõnadele kaalu anda ja oma väidetes kindel olla. Hea tasakaal teooria ja praktika vahel tähendab tegelikult elukestvat õpet.
Lõpetuseks tahan ma korrata aga üht – kõik see, millest ma eespool rääkisin, on inimese enda teha. Kool võib anda teoreetilise hariduse, tööandja töökogemuse ja oskused, kuid mis kogu selle sisendiga peale hakata, see sõltub ikkagi sellest, kas inimene TAHAB milleski edukaks saada, kas ta on valmis sellesse panustama ning on endale selgeks teinud, mis täpselt on see, mis teda köidab ja seeläbi ka kirega tegutseda laseb.
Tööst rääkimine pole enam popp – seega mõelge kõigele eeltoodule kui millestki, mis on teie elus eneseteostuseks ja millega lisaks on võimalik ka elatist teenida. Tegelikult ka on teie õnn teie enda kätes ning see ei ole seotud sellega, kui kõrgele te karjääris tõusete, vaid sellega, kui palju te olete vaeva näinud selleks, et saada tasustatud selle eest, mida teile tegelikult ka teha meeldib.”