Tööandjate keskliidu hinnangul on Riigikogu menetluses olevas kobareelnõus punkte, mis ei tööta Eesti riigi kasuks, vaid kahjuks. Näiteks välisspetsialistide kaasamine Eesti majandusse oli ja on jätkuvalt ülioluline.
- Kvalifitseeritud tööjõu puudust on majanduseksperdid ja tööandjad pidanud meie majandusarengut pidurdavaks teguriks juba aastaid.
- Häid spetsialiste vajavad erinevate valdkondade tööandjad ka praeguse kriisi ajal. Olgu need keevitajad, masinaoperaatorid, insenerid või lüpsjad – kui tööturul on neist puudus, ei tohiks välisspetsialistide Eestis töötamist takistada, sest nendest sõltuvad ka paljud teised töökohad.
- Välistööjõu tõrjumisega pidurdab riik enda ja eestimaalaste sissetulekute kasvu.
Eelnõus on palju mõistlikke meetmeid sujuvaks asjaajamiseks eriolukorras. Paraku ei saa me nõus olla eelnõu paragrahvis 31 punktides 3 ja 6 toodud välismaalaste seaduse muudatustega, mille kohaselt kaotaks Eestis viibimise aluseks olev viisa ja lühiajaline registreering kehtivuse, kui vähemalt üks praegune tööandja kannaks töötamise registrisse töösuhte lõppemise.
Leiame, et nimetatud muudatus ei ole hädavajalik ega kavandatud sarnaselt teiste muudatustega ja eelnõu eesmärgile vastavalt ajutisena. Seega ei tohiks seda käsitleda sarnaselt teiste kiireloomuliste teemadega.
Sisulise poole pealt näeme riski, et muudatuse jõustumisel tekib olukord, kus need välismaalastest töötajad, kellel üks tööleping lõpeb, kuid kes on juba leidnud või kiirelt leiavad endale uue töö, on igal juhul kohustatud oma päritoluriiki tagasi pöörduma.
Eesti Tööandjate Keskliit ei taotle mitteaktiivsete töötute Eestis viibimist. Samas ei tohiks takistada nende välismaalaste töötamist Eestis, kes täidavad ametikohti, kuhu kohapealt ei ole võimalik sobivaid töötajaid leida
Oleme seisukohal, et pikaajalisena võib see otsus hakata majandusarengu ja heaolu kasvu väljavaateid piirama, sest juba praegu on paiguti oskustöölistest puudus.
Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku eelnõus täpsustada, et Eestis viibimise alus muutub kehtetuks vaid siis, kui välismaalane pole mõistliku tähtaja jooksul olnud töö- või muus lepingulises suhtes, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist.