Märtsis ja aprillis poolt 200 ettevõtte töötaja hulgas tehtud küsitlus näitas, et 35% töötajatel on depressiooni tunnuseid, 37% uneprobleeme. 33% üldistunud ärevuse tunnuseid ja 20% töötajatest sotsiaalärevuse tunnuseid. Kindlasti ei saaks kõik need inimesed psühholoogile minnes diagnoosi ega pruugi vajada ravi, kuid samas viitavad need numbrid sellele, et töötajaskonna heaolu, enesetunne ja vaimne tervis vajavad tähelepanu.
Lisaks näitab elanikkonna küsitlusuuring, mida Turu-Uuringute AS iga kahe nädala tagant Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel läbi viib, et kõige rohkem on stressis juhid, tippspetsialistid ja ametnikud (kõigist 30%), aga ka keskastme spetsialistid ja isiku- või klienditeenindajad, kaitsevõi päästeteenistujad (29%). Kõige vähem on kõrge stressitasemega inimesi põllumajandustootjate (15%) hulgas, aga ka seadme- või masinaoperaatorite (18%), mootorsõidukijuhtide ja oskustööliste (21%) hulgas. Selge seos on töötingimuste ja stressitaseme vahel. Pooled neist, kelle töökoormus on koroonaviiruse leviku tõttu suurenenud, on märkimisväärses stressis. Kuid stressitase on kõrge ka neil, kel koormus on vähenenud (37%).
Mõtted, mida töötajate vaimse tervise toetamisel silmas pidada:
1. Pole olemas ühte sekkumist, mis kõikides töökohtades ühtviisi hästi töötaks
Uuringud näitavad, et kõige parema tulemuse annavad intensiivsed vaimset tervist toetavad programmid ja need, kus tegeletakse nii inimesega (töötaja enese oskused stressi juhtida) kui ka organisatsiooniga (juhtimiskultuur jms). Nii on oluline luua süsteem, mis kaasaks organisatsiooni erinevaid tasandeid ning oleks sealjuures sobiv just konkreetsele tööandjale ja töötajatele.
2. Tõhus sekkumine on mitmeastmeline ning eristada saab siin universaalseid, sihistatud ja valikulisi sekkumisi Universaalsed sekkumised on mõeldud kõigile ja ühetaoliselt. Näiteks enesejuhtimise või stressijuhtimise koolitused või kovisioon. Siia alla käib ka töötaja heaolu toetav töökorraldus.
Sihistatud sekkumiste sihtgrupis on need töötajad, kel on välja kujunenud esmased kroonilise stressi sümptomid (nt kes võib-olla magavad halvasti või kes täheldavad oma keskendumisvõime langust) ning kes vajavad suunatud ja võimalik, et ka spetsialisti abi. Valikulised sekkumised on suunatud kõrgendatud vaimse tervise riskiga inimestele, kellel on pikema aja jooksul kogenud tööstressi, mis võib kujuneda krooniliseks stressiks ja kes võivad vajada juhi või töökeskkonnavoliniku tuge.
3. Tõhus sekkumine on tasakaalu või valiku küsimus
Kas sekkumine on vähetõhus, aga mõjub paljudele natuke; või väga tõhus, aga seda saab pakkuda vaid vähestele. Ei ole olemas ühte ja sama väga tõhusat lahendust kõigile korraga. Lahendus (või pakett) saab olla väga tõhus siis, kui see vastab täpselt töötaja vajadustele.
Millest peaks organisatsiooni ja töötajate vaimse tervise toetamisel alustama? Kelle poole on pöörduda?
Alustada tasuks töökeskkonnast tulenevate riskitegurite analüüsimisest vaimsele tervisele ja olemasolevate tegevuste kaardistamisest, vaadata, kus on nii-öelda tühjad kohad, mis vajavad täitmist. Maksimaalselt tuleks ära kasutada igapäevane töökorraldus, mis ju samuti meie heaolu tööl toetab (või siis seda ei tee). Vaimse tervise tugi tuleks õmmelda igapäevase töökorralduse sisse, nii on inimesel võimalik seda tarbida.
Mõelda võiks ka sellele, kuidas organisatsiooni vaimset tervist seirata. Kuidas ma tean, kas minu ettevõetud tegevused toimivad või mitte. Toetada tuleks ka inimesi, kes on töökohtadel vaimset tervist edendavad, kuna tegu on pingutust nõudva ja pika teekonnaga. Arenduse käigus võib tekkida tagasilööke, keerukaid perioode, väsimust. Nende toetamiseks tuleks luua võrgustik, kus nii organisatsioonisisesed kui ka -välised inimesed saavad toeks olla. Näiteks leiab .ee veebist vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud inimesi.
Materjale organisatsioonis vaimse tervise toetamiseks leiab Tööelu portaalist.
Foto: canva.com