Praeguse õpipoiste süsteemiga ei ole rahul enamik Eestis tegutsevatest Saksamaaga seotud ettevõtetest, näitas Saksa-Balti kaubanduskoja tehtud rahulolu uuring, mis tänavu võttis fookusesse kutsehariduse.
Kolmandik vastanud firmadest pole kutseharidussüsteemiga üldse rahul. Samas üldine äri- ja majanduskeskkond Eestis ja teistes Balti riikides sai Saksa investoritelt Kesk- ja Ida-Euroopa riikide võrdluses kõrgeima hinnangu.
Kaubanduskoja eestvedamisel püütakse Saksamaa õpipoisisüsteemi kogemust viia ka teistesse riikidesse – Balti riikidest käivitus Saksa-Balti kaubanduskoja AHK pilootprojekt VetNet 2013. aasta oktoobris Lätis, kus ettevõtetest on üks osalejaid näiteks Valmiera klaaskiu tehas.
Idee on teooria ja praktika ühitada – ettevõtted aitavad kujundada õppekava vastavalt sellele, milliseid spetsialiste nad vajavad, ning pakuvad võimaluse õppimiseks otse töökohal. Osa nädalast kulub ettevõttes, osa koolis.
Ehitama alt üles
„Ei ole saladus, et alustada tuleb altpoolt,“ ütles Balti-Saksa Kaubanduskoja tegevjuht Florian Schröder, pidades silmas töötajate paremat väljaõpet pelgalt ülikoolidele panustamise asemel.
Ilma tiheda koostööta ettevõtjatega ei suuda koolid ette valmistada just selliseid spetsialiste, millega erasektor rahul on, ütles Schröder. Plaan on VetNeti projekt tuua ka Eestisse ja Leetu.
Praeguse süsteemi suurima puudusena toovadki küsitletud ettevõtjad välja vähese reaalse koostöö koolidega nii parktikavõimaluste pakkumisel kui ka õpikavade koostamisel. Mõne jaoks oli tähtis uute kaasaegsete ametiprofiilide juurutamine.
Eesti õpipoisiõpe on pigem koolipõhine, kus õppe korraldamisel on suurem roll kutseõppeasutustel. Saksa süsteemis lähenetakse ettevõttepõhiselt, selgitas vahet haridus- ja teadusministeerium.
Eestis küsitletud Saksa osalusega ettevõtetest vastas kolmandik, et on valmis kutseharidust puudutavas pilootprojektis kaasa lööma ning 66% oli valmis osalema, „kui projekt oleks sobiv“.
Ettevõtjale kulu
Läti pilootprogrammist on välja koorunud, et ettevõtjatele on vaja stiimulit. Sest algaja väljaõpetamine tähendab lisakulu, mis suurte firmade puhul ei pruugi olla probleemiks, kuid võib näiteks väikesele või keskmise suurusega ettevõttele olla arvestatav takistus. Kuna Balti riikides ongi peamiselt tegemist just väikeste firmadega, siis siin eeldab taoline koostöö suuremat riigi panust, ütles AHK Eesti president Peer Salström-Leyh.
Samas võib ettevõtte seisukohast mõelda ka nii, et taolises väljaõppeprogrammis osaledes saab välja õpetada just sellise spetsialisti nagu ettevõttel vaja, makstes õppurile praktikandi tasu. Kui aga palgata koolist tulnud n-ö valmis spetsialist, tuleb ka teda siiski alguses koolitada vastavalt ettevõtte vajadustele, kuid selle vahega, et valmis spetsialist küsib kohe täispalka. See võiks motiveerida ettevõtjaid programmis osalema, arutles Salström-Leyh.
„Iga tööstusharu näitajad paranevad koos kutseoskuste taseme tõusuga,“ tuletas ta meelde lihtsat tõde.
„Et meie töötajad oleksid oma ala head spetsialistid, oleme nõus rohkem panustama,“ ütles Salström-Leyh ja märkis, et see eeldab poliitikutelt mitut muudatust. „Kutsehariduse reformides on Läti esikohal ja talle järgneb kohe Eesti.“
autor: Sirje Rank
Artikkel ilmus 13.04.2016 ajalehes Äripäev