Tööandjatelt ja Äripäevalt aasta digikoolitaja tiitli pälvinud ettevõtte ABB koolituspartner Kadri Kruusaauk räägib, kuidas vaatamata keerulisele aastale suudeti DigiABC projekti kaasata ligi 60 ettevõtte töötajat, kellest suure osa jaoks oli see esmane digiteadmiste koolitus. Mida võitis koolitusest ettevõte ja mida osalenud inimesed, saab lugeda intervjuust.
Miks otsustasite programmis osaleda?
Digipädevusest räägitakse tänapäeval väga laialdaselt. Enamikus tööprotsessidest on vaja osata kasutada arvutit. Liigume selles suunas, et puhtalt käelisi tööoperatsioone on jääb aina vähemaks. ABB-le oli DigiABC projektiga pakutud lahendus ning lähenemine ääretult mugav – nii arvutipark, materjalid kui testimine oli koolitaja poolt. Samuti võimaldati viia koolitust läbi meie enda õppeklassis – meie partner IT Koolitus toimetas kõik koolitusel vajamineva ABB üksustesse. ABB mureks jäi kaardistada osalised ning leida sobivad koolitusajad. Lõppkokkuvõtteks osutus kõige keerukamaks just kõigile sobivate aegade, sest kõik kaardid lõi segamini koroonaviiruse pandeemia.
Enamik töötajatest olid tootmistöötajad, kellel kogemused arvutiga töötamisest olid üsna põgusad. Samas moodustasime ka gruppe kontoritöötajatest, kelle puhul vajasid eraldi süvenemist teemad nagu digiturvalisus, dokumendihalduse programmide käsitlemine.
Kokku koolitasime sel aastal ligi 60 töötajat, nendest umbes 40 protsenti venekeelsetes gruppides. Vanuseline jaotus on olnud grupiti üsna erinev, osalejad on olnud nii nooremate (30+) kui keskealiste (+50) vanusegrupis, aga ka vanusevahemikus 60-70 aastat.
Kas koolitus vastas osalejate ootustele ning andis praktilisi oskusi?
Tagasiside koolitusele on olnud väga positiivne. Kui enne koolitust oli osalejate oskuste tase 42 protsenti 100-st, siis pärast koolitust läbiviidud tasemetest näitas olulist teadmiste kasvu, 73 protsendini. Koolitusel osalejaid andsid ka vahetut tagasisidet ning kirjeldasid, et jäid rahule nii koolitaja kui koolituse sisuga. Samas toodi välja ka ettepanekud, millele võinuks programmi käigus rohkem keskenduda nagu näiteks Exceli ja Wordi kasutusvõimalustele ning praktilistele ülesannetele.
Seoses koroonaviiruse levikuga pidime ka meie oma koolitusplaanid ümber tegema ja saime koolitustega alustada alles septembri lõpus. Seetõttu ei ole täna veel võimalik öelda, kas ja kuidas koolitused töötajate karjäärivalikutele mõjuvad. Kindlasti võib väita, et omandatud teadmisi said töötajad koheselt ka rakendada, kas siis tööalaselt või väljaspool tööaega, kodus erinevate programmidega tutvudes. Edaspidi on töötajal aga kindlasti eelis kandideerida organisatsioonisiseselt huvipakkuvale positsioonile, sest arvutikasutuse oskus on mitmete ametikohtade vältimatu eeldus.
Mida soovitate teistele tootmisettevõtetele, kes kaaluvad, kas võtta ette ka arvutiga igapäevaselt mitte töötavate inimeste digikoolitamine?
Kindlasti soovitame koolitust ka teistele ettevõtetele. Digitaliseerimine ja digipädevuse tõstmine äritegevuses on kindlasti üks võtmesõnasid nüüd ning tulevikuski. Vaatamata olukorrale, kus organisatsioonis olid rakendatud viiruse leviku tõkestamiseks kõrgendatud erimeetmed, leidsime võimaluse koolitustega sügisel vähendatud mahus jätkata. Moodustasime grupid, mis koosnesid ühe vahetuse ja üksuse töötajatest, planeerisime ruumid, et oleks võimalik hoida piisavat vahemaad (täituvus 50 protsenti maksimaalselt mahutavusest), toonitasime maskikandmise kohustust nii koolitajale kui osalejatele, õhutasime ruume iga tunni tagant. Seda kõike järgides, koostöös kogenud koolitajatega, õnnestus koolituste läbiviimine ka ajal, kui koolitused toimusid üldjuhul virtuaalsilla vahendusel.
Kas oli ka asju, mida võiks järgmiste koolituste korraldamisel teha erinevalt senisest?
Olgugi, et sihtgrupp on töötajad, kelle arvutikasutusosku on kasin, tuleb kaaluda võimalusi viia koolitusi läbi ka üle virtuaalsilla ja kaasata virtuaalruumis õppimine samuti koolitusteemade hulka. Osalejate arvutikasutuse tase on erinev, seega võib ettevõtetes olla vajadus tõsta olemasolevate töötajate digiteadmisi uuele tasemele. Tänavune aasta on suurepärane näide sellest, kuidas oleme kohanenud ootamatustega ja tegutsenud, mitte jäänud ootama olukorra lahenemist.