Tööjõu ja tervishoiu töörühmas rääkisime tööandja kohustustest ja võimalustest seoses töökeskkonna muutmisega, et ennetada Covid-19 viiruse levikut. Arutelul esitatud küsimustele vastavad Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula ning peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli-Miidla Vanatalu.
1. Kuidas vältida tervisehäireid kaugtööl ja kes ikkagi peaks hankima ergonoomilise tooli, laua. Meil juba paljud kurdavad skeleti- lihaskonna pingeid, ei aita siin need padjakesed tooli ja selja vahele, see on kompleksne seadmine.
Tööandja peamine kohustus ehk töötervishoiu ja tööohutuse seadusest § 12 lõikest 1 tulenevalt „Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras“. Sellele vastab sama seaduse § 14 lõike 1 punktis 1 nimetatud töötaja kohustus osaleda ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
Töövahendite hankimine ja tööruumi sisustus on seadusandja eelduse kohaselt tööandja kohustus, kuid kaugtöö kokkuleppe puhul tuleks läbi arutada, kas töötaja üldse vajab tööandja poolt sellisekohustuse täitmist. Töötaja kodukontorisse suunamisel on tööandjal valida, kas ta laseb vajalikud töövahendid (nt laud, tööl, kuvarid, printer jne) töötajale koju saata või soetab töötajale mingis osas uued töövahendid. Võimalik on ka lahendus, et töötaja kannab algul kulud ise ja tööandja hüvitab tema kulud.
Töötaja tervise säilimise ning tulevikus valest tööasendist tekkida võivate tervisekahjude ennetamiseks on nii töötajale kui tööandjale väga oluline, et kaugtööga kaasnevad riskid olid hinnatud ning valikud, mida on vaja töökohast koju kolida või täiendavalt soetada, võimalikult kiiresti tehtud, et töötaja ei jääks pikaks ajaks vales tööasendis tööle.
Lisaks töövahendite muretsemisele on kindlasti oluline töötaja eelnev juhendamine ning ka kokkulepped, kuidas tema kodustöötamise tööasendit ikkagi kõike paremini valdkonna spetsilisti poolt hinnata, nt piltide või video alusel. Seejuures ei piisa tühjast töökohast, vaid kindlasti on oluline vaadata, kuidas töötaja tegelikult istub ning laua, tooli, kuvari, klaviatuuri suhtes asetseb, et anda hinnang, kas see on ergonoomiline tööasend või tuleks siiski töökohta ümber kujundada/ seadistada.
Vaadake ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli soovitusi kodukontori töökoha õigeks kujundamiseks. Lisaks abimaterjalid Tööelu portaalis.
2. Kes ja kas maksab, kui töötaja ostab ise endale koju ergonoomilise tooli ja laua? Antud juhul on olukord kestnud juba kolmveerand aastat ja see pole kuidagi ka vabatahtlik, et tööle ei saa kontorisse nakkuse vältimise pärast. Riik soovitab ka ühe abinõuna kodus töötamist, aga kuidas ikkagi jaotuvad tööandja ja töötaja kulud selles olukorras.
Kaugtööga seotud kulud on olemuslikud tööandja ettevõtluskulud, mida peab esmajärjekorras kandma tööandja. Ka töölepingu seaduse § 40 lõige 1 sätestab, et töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine.
Siiski ei saa töötaja eeldada, et tööandja hüvitab talle eelneva kooskõlastuseta soetatud vara.
Seega, et vajadused ja seonduvad kulud saaksid selgeks, peavad pooled pidama läbirääkimisi ning ühiselt otsustama, milliseid kulusid saab töötaja tööandja arvelt koju ergonoomilist lauda ja tooli soetades teha. Töötaja ei saa seda ühepoolse otsusega teha, sest tööandjal võib olla võimalus pakkuda tema vaates hoopis soodsamaid võimalusi või pakkuda näiteks kokkulepet, et töötaja ostab endale koju sellise tooli ja laua, mis tema koju ja tema vajadustega kõige paremini sobib, kuid need peavad vastama ergonoomilise töökeskkonna nõuetele ning tööandja hüvitab vara soetamisega seotud kulud vaid teatud piirini. Ehk sarnane lahendus prillide kompenseerimisega.
Kodus töötamise või kaugtöö tegemise tingimused laiemalt võivad olla väga erinevad, sest on töötajaid, kellel on kodus juba endal töökoht sisuliselt olemas ning ta ei vaja ega soovi tööandjalt täiendavaid vahendeid. Samas on aga ka töötajaid, kelle jaoks kogu olukord on jätkuvalt uus ja küsimusi tekitav ning kes arvavad, et neile piisab ka sellest, et on kodus saab olla vaheldumisi köögi söögilaua taga, diivanil ning seejärel lamada voodis. Lühiajaliselt võib see isegi toimida, kuid pikemas vaates, ei pruugi olla hea lahendus ja töötaja vajab siiski tervist säästvat keskkonda töö tegemiseks.
Töötaja kodukontorisse suunamisel on tööandjal valida, kas ta laseb vajalikud töövahendid (nt laud, tööl, kuvarid, printer jne) töötajale koju saata või soetab töötajale mingis osas uued töövahendid. Võimalik on ka lahendus, et töötaja kannab algul kulud ise ja tööandja hüvitab tema kulud. Kuid erinevus on nende kulude maksustamises.
Kokkuvõttes peab töötaja kodukontoris vajalike töövahendite puudumisel pöörduma tööandja poole ning saab teha ettepanekud, kuid lõplik otsus tööandja kulul töövahendite hankimisel jääb siiski tööandjale.
Pikemalt samal teemal Eesti Päevalehe Ärilehes. Lisaks Maksu- ja Tolliameti selgitus kodukontori maksustamisest.