Sotsiaalministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ning teiste Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse.
See toob kaasa oluliselt rangemad reeglid nendele töötajatele, kes puutuvad suure tõenäosusega kokku koroonaviirusega. Muuhulgas tuleb neile tagdada spetsiaalne väljaõpe, muuta kohutuslikuks täiendavad isikukaitsevahendid jne.
Ootame Tööandjate Keskliidu liikmete kommentaare 22. oktoobriks 2020 aadressile piia@empolyers.ee.
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrust nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ ja Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrust nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.
Bioloogiliste ohutegurite määruse muutmine on tingitud vajadusest viia Eesti kehtiv õigus vastavusse Euroopa Komisjoni direktiividega.
Lisaks võeti 4. juunil 2020. a seoses COVID-19 pandeemiaga kiireloomuliselt vastu Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2020/739, millega muudeti direktiivi 2000/54/EÜ III lisa ja lisati sellesse ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus-2 (edaspidi SARS-CoV-2).
Muudatuse eesmärk on tagada viiruse leviku ajal töökohtadel töötajate tervise ja ohutuse nõuetekohane kaitse.
Eelnõu lisaga 3 on SARS-CoV-2 liigitatud bioloogiliste ohutegurite 3. ohurühma.
Bioloogiliste ohutegurite määruse kohaselt tähendab 3. ohutase seda, et ohutegur võib põhjustada inimese rasket haigestumist, ohustada töötaja tervist ning põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid olemas on tõhusad ennetus- ja ravivahendid.
Tööandjad, kelle töökeskkonnas esineb selliste bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, on kohustatud määrama kindlaks töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse, hindama riski töötaja tervisele ning võtma seejärel tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.
Kui töötajad on otseses kokkupuutes bioloogiliste ohuteguritega, tuleb tööandjal rakendada bioloogiliste ohutegurite määruse §-des 5–16 nimetatud ennetusabinõusid, näiteks: vältima võimaluse korral tervisele ohtliku ohuteguri kasutamist; märgistama bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud piirkonnad töökeskkonnas; väljastama töötajatele isikukaitsevahendid; võtma tarvitusele tööhügieeni abinõud; korraldama töötajate väljaõppe enne bioloogiliste ohuteguritega töö alustamist; koostama bioloogiliste ohutegurite käitlemise juhised; tulenevalt tegevusaladest rakendama eelnõu lisades 1 ja 2 nimetatud abinõusid.
Töökeskkonnas, kus riskianalüüsi tulemustest nähtub, et töötajal ei ole otsest kokkupuudet bioloogiliste ohuteguritega, kuid töötaja võib olla töötingimuste või töö laadi tõttu bioloogilistest ohuteguritest ohustatud (nt töötajad võivad nakatuda SARS-CoV-2 viirusesse) peab tööandja riskianalüüsis hindama töökeskkonnas esinevaid riske ning võtma tarvitusele vajaminevad abinõud.
Eelnõu jõustumine on planeeritud 24. novembriks 2020.