Eesti Tööandjate Keskliit toonitab sotsiaalminister Tanel Kiigele 9. novembril saadetud pöördumises, et Euroopa tasandi miinimumpalga ettepanek ei peaks olema direktiivi vormis, vaid mittesiduv Euroopa Liidu nõukogu soovitus, mis on pigem suunanäitajaks.
Euroopa Liit ei tohiks sekkuda liikmesriikide palgakokkulepete- ja töösuhete reguleerimise süsteemidesse, st miinimumpalga algatus peab respekteerima riikide kompetentsi ja sotsiaalpartnerite autonoomiat palgaküsimuste läbirääkimistel. Liikmesriikide sotsiaalpartnerid on kõige paremini kursis liikmesriigi tööturuga ning on seetõttu ka kõige pädevamad leppimaks kokku palga alammäära osas. Leiame, et direktiiviga kavandatav kohustus jõuda kollektiivlepingutega 70% katvuseni on otsene liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite autonoomia riive.
Sotsiaalpartnerid peavad saama sõltumatult pidada sotsiaaldialoogi, mitte poolkohustuslikke kollektiivläbirääkimisi, mis on kehtestatud riigi poolt. Olukorras, kus Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt konkurentsivõimeline ja töötajad ei näe ka ise vajadust ametiühingutesse kuuluda, tundub kollektiivlepingute pealesurumine täiesti arusaamatu ja põhjendamatu.
Palgakasv saab tugineda vaid majanduskasvul ning peab arvestama ka tootlikkuse tasemega. Vastasel juhul võime kahjustada oluliselt ettevõtete konkurentsivõimet ja ühtlasi ka nende võimet luua töökohti ning tööjõudu palgata. Nagu Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis Eesti kohta on prognoositud, viiks alampalga kehtestamine tasemel 50% keskmisest või 60% mediaanpalgast töötuse 1% kasvuni ehk on otse öeldud, et Eestis kaotaks Komisjoni algatuse tulemusena töö 7000 inimest.
Juba varem Eestis ja Sloveenias läbiviidud uuringute tulemused kinnitavad alampalga ennaktempos tõstmise negatiivset mõju hõivele ning täiendavad, et enim ohustatud on just tööturul nõrgemas positsioonis olevad töötajad – maapiirkondade elanikud, noored ja madalama kvalifikatsiooniga inimesed. Töötute üldine toimetulek on aga töötava inimese omast alati halvem. Seega on inimeste hõives hoidmine parim viis, kui eesmärgiks on vaesuse vastu võidelda.
Euroopa Liidu majandusliku ja sotsiaalse konvergentsi saavutamiseks tuleks eelkõige parandada haridus- ja koolitussüsteemide toimimist ning investeerida nii teadusarendustegevusse kui ka hoolekandesüsteemidesse.
Eesti palgakasv on olnud üks kiiremaid Euroopa Liidus ja alampalka on tõstetud oluliselt kiiremini. Madala tootlikkusega töökohtade eest ei saa maksta rohkem, kui ühiskond on nende teenuste eest maksma. Euroopa tasandi miinimumpalga ettepanek mitte ei aita ettevõtteid, kes võitlevad oma ellujäämise eest COVID-kriisist, vaid pigem muudab neil keerulisemaks töökohti säilitada.
Sotsiaalministrile saadetud pöördumise täistekst.