01.07.2019
Rahandusministeerium saatis meile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Käibemaksuseaduse muudatuse eelnõu. Mõistame, et tegemist on suuresti Euroopa õiguse ülevõtmisega Eestis. Siiski on Tööandjate jaoks oluline täpsustada lootusetute võlgade korral käibemaksukohustuse korrigeerimise korda.
- Käibemaksuseaduse muutmise eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse käibemaksuseaduse §-i 29 lõikega 14 punkt 8, mille kohaselt on maksukohustuslasel õigus vähendada oma maksukohustust, kui muuhulgas on täidetud järgmine tingimus: “maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamisarvestuses maha kandmisest, märkides ära maha kantud nõudega seotud käibemaksusumma.”
- Palume eelnõus või seletuskirjas täpsustada, millises vormis kirjalik teavitus peab olema kliendile edastatud? Kas selleks võib olla nt. kreeditarve, tavaline e-mail vms.
- Teeme ettepaneku täiendada punkti erandiga, et teavitus ei ole kohustuslik olukorras, kui seda ei ole praktikas võimalik enam kellelegi esitada (nt. nõue on tunnistatud lootusetuks põhjusel, et füüsilisest isikust klient on surnud, juriidilisest isikust klient on likvideeritud, võlgniku kontaktandmed on aegunud ning valed) vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.
- Käibemaksuseaduse muutmise eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse käibemaksuseaduse §-i 29 lõikega 14 punkt 4, mille kohaselt on maksukohustuslasel õigus vähendada oma maksukohustust, kui muuhulgas on täidetud järgmine tingimus: “nõuet pole võõrandatud;”.
- Eelnõu sõnastus näeb ette, et käibemaksukohustust saab korrigeerida, kui nõuet pole eelnevalt võõrandatud. Palume täpsustada, kuidas toimub käibemaksuarvestus olukorras, kus nõue võõrandatakse pärast käibemaksukohustuse korrigeerimist (nt. maksukohustuslane korrigeerib käibemaksukohustust, teavitab sellest võlgnikku ja seejärel leiab võimaliku huvilise, kellele nõue võõrandatakse).