Eesti Tööandjate Keskliit algatas juulis 2016 välismaalaste nullbürokraatia projekti, mille raames kutsusime nii tööandjaid kui ka välismaalastest töötajaid kirjeldama probleeme, mis takistavad välistööjõu värbamist ning välistöötajate Eestisse elama ja tööle asumist. Eeskätt pidasime silmas kolmandatest riikidest pärit töötajaid, ent võtsime vastu ka Euroopa Liidu sisese liikumisega seotud tööjõu probleeme. Seejuures on võrdselt olulised nii bürokraatlikud takistused kui ka poliitilisi otsuseid vajavad küsimused, ent ka ühiskonna suhtumisest ja hoiakutest tulenevad probleemid ja lihtsalt igapäevaelu segavad asjaolud.
Kokku laekus tööandjatelt ja töötajatelt 82 probleemikirjeldust ja/või ettepanekut. Pärast nende sisulist läbitöötamist ja ekspertidega konsulteerimist koondasime kokku sarnase sisuga ettepanekud, jätsime välja need, mille puhul on olukord tegelikult juba muutunud ja ka need, mis on lahendamisel välismaalaste seaduse muudatuste järgmise etapi ettevalmistustel või Siseministeeriumis nõustamisteenuse loomisega.
22. detsembril 2016 saatsime neljale ministeeriumile järgmised ettepanekud:
Siseministeeriumile:
1. Probleem: Mitmed riigi ja kohalike omavalitsuste teenused on seotud rahvastikuregistriga, st, et teenuste saamiseks peab isik olema kantud rahvastikuregistrisse. See nõue kehtib näiteks perearsti nimistusse kandmisel, ühistranspordi soodustuste saamisel, kooli- ja lasteaiakohtade saamisel jm. Ajutiselt riigis viibivaid (lühiajaliselt töötavaid) välismaalasi aga rahvastikuregistrisse ei kanta. Samas on neil õigus avalikke teenuseid saada, kuna töötavad, maksavad makse ja panustavad Eesti riigi majandusse.
Ettepanek: Kaaluda ka lühiajaliselt Eestis viibivate välismaalaste rahvastikuregistrisse kandmist, kui nad on registreeritud töötamise registris (TÖR).
Ettepanek 2 (alternatiiv): Leida valdkondadeülene lahendus, kuidas tagada avalike teenuste kättesaadavus lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele, kes ei ole kantud rahvastikuregistrisse.
2. Probleem: Mitmete avalike teenuste ja erasektori teenuste saamiseks on vajalik isikukood. Viisaga või viisavabalt saabunud lühiajalised välistöötajad peavad selle taotlemiseks tegema eraldi taotluse maavalitsuses.
Ettepanek: Anda lühiajaliselt Eestis viibivale välismaalase isikukood tema registreerimisel TÖRis.
3. Probleem: Elamisloa taotlemise protsess on nii tööandjate kui ka töötajate meelest liiga aeglane ning vajaks ülevaatamist – usume, et protsessis on kohti, milles oleks võimalik palju suurem kiirus saavutada. Seejuures peaks muudatusi tegema kliendi vaates. Konkreetse näitena toodi välja, et kui elamisloa taotus antakse sisse saatkonnas, alustab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) taotluse menetlemist alles siis, kui see on diplomaatilise postiga kohale jõudnud, mis võib menetlusajale lisada terve kuu.
Ettepanek: Luua elamislubade elektrooniline taotlus- ja menetlemiskeskkond. Seejuures luua saatkondadesse elektroonilise taotluse esitamiseks nõustamise teenus.
Kuni elektroonilise taotluskeskkonna valmimiseni lahendada probleem kainele mõistusele tuginedes järgmiselt: saatkonna esindaja, kes taotluse vastu võtab, skaneerib dokumendid, vajadusel tõestades oma digitaalse allkirjaga nende autentsust ja saadab elektrooniliselt PPA-sse, kes alustab taotluse mentlemist elektrooniliste koopiate põhjal.
Ettepanek 2: vaadata üle elamisloa taotlemise protsess nii töötaja kui ka tööandja vaates, seades eesmärgiks protsessi kiirendada nõnda, et pärast kolmandatest riikidest pärit töötaja ja tööandja otsust töösuhte loomiseks on võimalik elamisluba 30 päeva pärast väljastada.
4. Kui tööandja esitab elamisloa taotlused korraga mitme välistöötaja palkamise jaoks, menetlevad neid PPA-s erinevad ametnikud. Selle tulemusena peab tööandja samu selgitusi andma erinevatele inimestele, mis kulutab aega (sh ka ametnike aega). Samuti kaasneb sellega erinev menetluse kestvus – tööandjale oleks aga oluliselt praktilisem, kui taotlused saaksid vastuse samal ajal ja ka uued töötajad saaksid tööle asuda (ning integreeruda) ühiselt.
Ettepanek: tööandja korduva või mitme loa taotlemise korral tegeleb menetlemisega üks ametnik, sisuliselt tähendab see kliendihaldussüsteemi kliendist lähtuvalt. Eesmärk oleks, et samale ametnikule ei pea samu asju korduvalt selgitama.
5. Tööandjatele tekitavad probleeme muutuvad PPA taotlusvormid. On täiesti loomulik, et vorme tuleb vahel muuta ja kiiduväärselt on PPA siin läinud peamiselt lühendamise ja lihtsustamise teed. Ent tööandjad, kes neid vorme tihti täidavad, ei käi kontrollimas, kas need on endiselt täpselt samad. Toodi välja konkreetsied juhtumeid, kus juba täidetud taotlused tuli ümber teha, mis on aeganõudev.
Ettepanek: PPA võiks luua välistööjõudu värbavate tööandjate meililisti ning neile proaktiivselt teada anda muudatustest nii taotlusvormides jm bürokraatias kui ka seadusemuudatustest.
6. Elamisloa pikendamisel tuleb taotlejal dokumente täites anda taas sama info, mis on varem juba antud. Andmete mitu korda küsimine on vastuolus ka Avaliku teabe seadusega.
Ettepanek: juurutada elektroonilised ja eeltäidetud vormid.
7. Töötaja/tööandja peab ise järge pidama, kui kaua elamisuba veel kehtib. PPA annab tööandjale teada töötaja elamisloa lõppemisest, siis on juba hilja hakata pikendamist taotlema.
Ettepanek: PPA võiks nii tööandjale kui ka töötajale nende antud e-mailile ennetavalt teada anda, et elamisluba lõpeb 3 kuu pärast ja et soovi korral on aeg hakata tegelema elamisloa pikendamisega.
8. Välismaalaste seaduse § 177 järgi saab tähtajalise elamisloa töötamiseks anda juhul, kui Eesti Töötukassa on andnud loa täita see konkreetne töökoht põhjusel, et antud töökohale esitatud kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastavat tööjõudu töötukassale teadaolevate andmete põhjalt Eestist ei leidu. Loa taotlemine ei ole konkreetsete isikute põhine. Tööandja esitab luba taotledes info ametikoha kohta ja nõuded kvalifikatsioonile/kutsele, mis töötajal, kes sel ametikohal tööle hakkab, peaksid olemas olema. See on üks lisa bürokraatlik samm, mis aeglustab protsessi ja on halduskoormuseks nii tööandjale kui ka avalikule sektorile.
Ettepanek: Asendada eraldi töötukassa loa nõue võimalusega, et PPA-l oleks õigus (kui peetakse vajalikuks) elamisloa väljastamisel töötamiseks teha töötukassast andmepäring, kas vastava kvalifikatsiooninõudega ametikohale on Eestis tööjõupuudus või mitte.
9. Väljaspoolt Euroopa Liidu liikmesriike tulnud töötaja ei saa vajadusel vähendada oma töökoormust ega minna palgata puhkusele – see on seotud nõudega maksta välistöötajale vähemalt Välismaalaste seaduses kehtestatud minimaalset palka (vähemalt Eesti keskmine töötasu). Antud kontekstis ei saa inimene hoolitseda näiteks raskelt haige pereliikme eest või osalise töövõime (ajutise) kaotuse korral töötada osakoormusega juhul, kui tema töötasu langeks alla nõutava piiri.
Ettepanek: Võimaldada tõestatud vajaduse korral vähendada välistöötajal ajutiselt töökoormust ja maksta sellel perioodilt vastavalt väiksemale tööpanusele ka siis, kui see jääb alla seaduses sätestatu.
10. Tööandjate kogemuse kohaselt kasutab PPA praktikat, et välistöötajat värvata soovival ettevõttel peab olema vähemalt 6 kuu pikkune tegutsemiajalugu. Seaduses sellist nõuet ei leia ehk et tööandjatele ona arusaamatu, millele PPA siin tugineb. Lisaks ei võimalda selline praktika alustada tööd ettevõttel, kelle ärimudel eeldabki töötajaid kolmandatest riikidest (nt rahvusrestoranid).
Ettepanek: Alustava ettevõtte puhul lähtuda mitte ettevõtte ajaloost, vaid omanike/juhtorgani liikmete ajaloost.
Ettepanek 2: PPA poolt taustakontrolli tegemiseks kasutatavad praktikad peavad olema läbipaistvad, kõigile arusaadavad ja seaduslikud. Kui konkreetne praktika ei tulene seadusest, siis selle kohaldamine lõpetada.
11. Elamisluba antakse seoses konkreetse tööandjaga. Kui töötaja soovib vahetada töökohta ja asuda tööle mõne teise tööandja juures, tuleb taas elamisloa taotlemise protsess läbi viia.
Ettepanek: Viia sisse muudatus, et kui töötaja on Eestis elanud ja töötanud mingi kindla perioodi (nt 5 aastat), ei pea ta tööandjat vahetades uuesti elamisluba taotlema.
12. Kui tööandja pankrotistub või kui töötaja kaotab muul põhjusel töö, peab ta „mõistliku aja jooksul“ riigist lahkuma, sest sisuliselt muutub tema elamisluba töösuhte lõppemisel päeva pealt kehtetuks.
Ettepanek: PPA kehtestatud „mõistlik aeg“ riigist lahkumiseks või uue töökoha leidmiseks ei anna õiguskindlust. Kehtestada konkreetne aeg selleks, et siin töötada sooviv välismaalane saaks reaalse võimaluse uue töökoha leida. Kui inimene tõestab, et ta aktivselt tööd otsib, on võimalik seda perioodi PPA otsusel ka pikendada.
13. Siseministeeriumi välismaalaste kohanemisprogrammi eesti keele kursused toimuvad ainult Tallinnas (inglise ja vene keele baasilt), Narvas (vene keele baasilt) ja Tartus (inglise keele baasilt). Mujal Eestis tööle asuvad välismaalased jäävad sellest keeleõppest eemale, sest inimesed ei hakka sõitma 1-2x nädalas õhtuti keeleõppe pärast Tallinnasse või Tartusse.
Ettepanek: Vaadata keeleõppe korraldus üle ning leida võimalused rahastada keeleõpet ka teistes linnades, näiteks Pärnus, Haapsalus jne, kus kohalikud keeltekoolid olemas ja nendega oleks võimalik koostööd teha.
14. Seoses sisserände kvoodi täitumisega on käesoleva aasta lõpus elamislubade väljaandmine aeglustunud ja menetlustähtaegu ületatud. Tööandjad, kes olid töötajatega detsembrikuus arvestanud, peavad ootama jaanuarini. Kuna sellel aastal piirarvu sisse mitte mahtunud töötajad lähevad 2017. aasta piirarvu alla, lisaks tõstab välistöötajate paganõude langetamine tööandjate huvi ja motivatsiooni välistöötajaid värvata, siis võib eeldada 2017. aastal sisserände piirarvu veelgi varasemat täitumist. Tööandjate keskliidu andmetel ei leevenda probleemi oluliselt ka IKT-sektori töötajate ja hooajatöölise piirarvu alt väljaarvamine, sest see tähendab suurusjärgu ca 200 inimest.
Ettepanek: siduda sisserände piirarv lahti alalise elanikkonna arvust ja lähtuda selle määramisel tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest kindlal perioodil (näiteks eelmise kalendriaasta andmete põhjal).
Lisaks peame, lähtudes algatuse raames saabunud tagasisidest, oluliseks Politsei- ja Piirivalveameti kodulehe põhjalikku uuendamist ning välismaalastest töötajatele lihtsasti arusaadava ja ülevaatliku infokeskkonna loomist. Täna on tööandjad ja ka (potentsiaalsed) töötajad olukorras, kus neile oluline ja vajalik info on erinevate asutuste veebilehtedel, info on tihti esitatud raskepäraselt või segaselt, mõisted ei ühildu jne.
Ühtse veebikeskkonna loomisse ja testimisse tuleks kaasata teenusedisainer, kuid kindlasti ka välismaalastest töötajate ja neid värbavate tööandjate esindajad.
Muuhulgas teeme ettepaneku arvestada järgmist laekunud tagasisidet:
– Leht peaks sisaldama ka infot ravikindustuse, maksuresidentsuse, perearstide jm kohta – see ei tohiks olla ainult Siseministeeriumi haldusalasse puutuvat infot koondav
– Veebikeskkonnas tuleks kirjeldada nii töötaja kui ka tööandja vaates erinevad võimalikud valikud elamisloa taotlemisel – nt kui ollakse saabunud võimalusega veeta 90 päeva viisavabalt (soovitus taotleda algul pikaajaline viisa ja siis on piisavalt aega elamisluba taotleda), kui elamisluba tuleb taotleda saatkonnas jm.
Haridus- ja Teadusministeeriumile:
1. Probleem: Keelenõuded on kohati liiga ranged ja ülereguleeritud. Näiteks: teenindus- ja müügitöötajatel, kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate vahetu ja regulaarne teenindamine, tööalase teabe edastamine või tööohutuse eest vastutamine, nõutakse eesti keele oskust B1 tasemel, turvatöötajatel aga B2 tasemel. Kuigi teenindus-ja müügitöötajalt eeldatakse oluliselt rohkem ladusat ja soravat suhtlust võrreldes turvatöötajaga.
Ettepanek: Keelenõuete osas võiks suurem sõnaõigus olla tööandjal, kes otsustab, millise keeleoskusega töötajaid (nt klienditeenindajaid või turvatöötajaid) tal vaja on. Turumajanduse konkurentsisituatsioon sunnib tööandjaid nagunii pingutama ja pakkuma kliendile vajalikku teenust. Kui teenuse osa on piisaval tasemel eesti keelt oskavad töötajad, siis pingutab tööandja ise, et vastaval tasemel teenust ka pakkuda.
2. Probleem: välisõppejõududest abikaasadel, kes on samuti õppejõud, on Eestis raske tööd leida. Seetõttu eelistavad Eestile vajalikud välisõppejõud töötamiseks pigem riike, kus võimalused abikaasa töötamiseks on loodud.
Ettepanek: Töötada välja ja luua võimalused dual-careeri loomiseks (nt töökoha leidmine Eestisse asuva professori doktorikraadiga abikaasale)
Lisaks tõid välistöötajad olulise takistusena Eestis elu sisse seadmisel korduvalt välja probleeme lasteaiakohtadega – kohti küll leiab, aga logistiliselt ebasobivates kohtades. Halvemal juhul saavad sama pere lapsed koha erinevatesse lasteaedadesse, mis asuvad erinevates linnaosades.
Sotsiaalministeeriumile:
1. Probleem: Eestis töötavad välismaalased tõid korduvalt välja probleemid perearstiabi kättesaadavusega. Üks enim levinud takistusi oli sellise perearsti leidmine, kes suudaks ja sooviks patsiente teenindada inglise keeles ja kelle nimistus oleks ühtlasi ruumi uute patsientide jaoks. Samuti nimetati korduvalt probleemi, et kui ka arstiga suhtlemine sujub, siis registratuuriga, pereõe jm personaliga, kellega patsient samuti kokku puutub, keelebarjäri tõttu mitte. Lisaks keelebarjäärile on välistöötajad kogenud ka seda, et perearstid ja nende personal ei tea (või tunneb end vähese informeerituse ja ka eelarvamuste tõttu ebamugavalt), kuidas kohelda teistest kultuuridest pärit patsientide ja mida nendega suhtlemisel ja nende ravimisel arvestada. Seetõttu eelistatakse välismaalasi patsientideks pigem mitte võtta.
Ettepanek: Koostada nimekiri perearstidest, kes ootavad oma nimistusse inglise keelt (jt võõrkeeli) kõnelevaid patsiente ja avaldada see nii Haigekassa kui ka Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel, samuti Siseministeeriumi loodaval uuel välistöötajatele m]eldud veebilehel. Uuendada nimekirja regulaarselt.
Ettepanek 2: Töötada välja ja käivitada meede perearstide ja pereõdede erialase inglise keele täiendamiseks.
Ettepanek 3: Töötada välja ja käivitada meede, koolitamaks perearste ja pereõdesid erineva kultuurilise taustaga patsientidega suhtlemiseks ja eelarvamuste/hirmude vähendamiseks. Lisada vastav moodul ka arstide ja õdede väljaõppesse.
2. Probleem: Kui välismaalane töötab Eestis lühiajaliselt või juba töötab, kuid alles taotleb elamisluba, tasub tööandja temalt tööjõumaksud ja talle kehtib ka Haigekassa kindlustus. Ometi on välismaalasel raskusi perearstile ja eriarstile pääsemisega, kuna ilma elamisloata ei ole ta kantud rahvastikuregistrisse. Perearsti nimistusse kandmise eelduseks on aga rahvastikuregistri sissekanne (samuti on perearst vajalik, et saada suunamist eriarstile). Sisuliselt on sellises olukorras töötajal võimalik arstiabi saada vaid erakorralise meditsiini osakonnast või eraarstilt.
Ettepanek: siduda perearsti nimistusse registreerimine lahti rahvastikuregistrist. Arvestades, et perearst ei pea asuma samas piirkonnas, kus inimene elab, ei ole rahvastikuregistri nõue asjakohane. Välismaalase puhul võiks piisata, et ta on registreeritud Töötamise registris (TÖR).
PS: Ühe alternatiivina oleme Siseministeeriumile teinud ettepaneku võimaldada rahvastikuregistrisse kanda ka Eestis lühiajaliselt töötavad välismaalased, kuna rahvastikuregistri sissekanne on ka mitmete teiste avalike teenuste saamise aluseks.
Rahandusministeeriumile:
1. Probleem: Kolmandatest riikidest pärit töötajad ja nende tööandjad tõid korduva probleemina välja raskused perearstiabi kättesaadavusega: perearste, kes on valmis patsiente inglise keeles vastu võtma, on vähe ja neil on enamasti nimistud täis. Tegime olukorra parandamiseks Sotsiaalministeriumile konkreetsed ettepanekud, kuid nende abil olukorra paranemine võtab aega. Seni on paljud tööandjad valmis tasuma välismaalastest töötajate eest täielikult või osaliselt kulusid eraarsti juures, kuid neile kuludele lisandub tööandja jaoks ka erisoodustusmaks.
Ettepanek: Vabastada tööandja kulud kõigi töötajate tervisele piiranguteta erisoodustusmaksust.
Ettepanek 2 (alternatiiv) Vabastada tööandja poolt mitte Eesti residendist töötaja eraarstiabi jaoks tehtud kulutused erisoodustusmaksust.
2. Probleem: Eestis lühiajaliselt töötavatel kolmandatest riikidest pärit inimestel või neil juba töötavatel välismaalastel, kes alles elamisluba taotlevad, on igapäevaeluks vajalik arveldusarve kohalikus pangas. Pangad küsivad aga välismaalastelt, kellel ei ole elamisluba, arveldusarve avamise eest lisatasu (erinevatel andetel 250-300 eurot). Välistöötajate jaoks on see ebavõrdne kohtlemine ja seda tõid välistöötajad välja kui üht levinumat probleemi, mis nende silmis näitab, et Eesti tegelikult ei soovi ja ei oota välismaised talente siia tööle.
Ettepanek: Mõistame, et probleemi taga on pankade kohustus täita rahapesuvastaseid hoolsusmeetmeid. Siiski teeme ettepaneku kutsuda Rahandusministeeriumis kokku töörühm või mõni muu aruteluvorm olukorrale lahenduse leidmiseks.