Eesti suurimale äriideede konkursile esitati tänavu kokku 341 äriideed. Sama palju ideid esitati Ajujahile ka möödunud aastal. Ideid esitati esmakordselt kõigist 15 maakonnast. Enim kasvas sotsiaalse ettevõtluse kategooria, kuhu esitati 46 äriideed.
Ajujahi ellukutsuja EASi ettevõtluse keskuse direktori Tanel Rebase sõnul näitab esitatud ideede arv Ajujahi kindlat kohta Eesti ettevõtlusmaastikul. “Inimeste huvi ettevõtlusega alustamise vastu ei ole kuskile kadunud, Ajujahi kogutud ideede saak on selle tõestuseks,” ütles Rebane ja lisas, et soovib kõigile osalejatele edu ning ootab huviga, millised põnevad ideed tänavu esile kerkivad.
Võrreldes eelmise aastaga kasvas enim sotsiaalse ettevõtluse kategoorias esitatud ideede arv, kuhu esitati tänavu 46 äriideed. SEB Grupi innovatsioonijuhi ja žüriiliikme Mart Maasiku sõnul ühiskonna mõistmine edu eelduseks kõigile ettevõtjatele, kes soovivad kasvada. „Ajujahilt kasvab igal aastal välja mitmeid edukaid sotsiaalseid ettevõtteid. Usun, et need meeskonnad inspireerivaid ka kõiki teisi ettevõtjaid laiemalt mõtlema,” rääkis ta.
Elisa tegevjuhi ja Ajujahi žüriiliige Sami Seppänen tunneb head meelt tänavuse ideekorje saagi üle. „Kõige enam ideid laekus käesoleval aastal IKT valdkonnast, kuhu esitati nii äppe, jagamismajanduse platvorme kui ka näiteks vähemalt üks isikutuvastussüsteemi lahendus,” rääkis ta ja lisas, et loodab ka tänavuselt hooajalt põnevaid koostööprojekte.
Kõige rohkem ideid esitati Harjumaalt ja Tallinnast – vastavalt 162 ja 43. Tartumaalt esitati kokku 66 ideed, Pärnumaalt 16, Lääne-Virumaalt 10, Raplamaalt 9, Ida-Virumaalt 7, Saaremaalt 7, Võrumaalt 6, Jõgevamaalt 3, Läänemaalt 3, Viljandimaalt 3, Järvamaalt 2, Valgamaalt 2, Põlvamaalt 1, Hiiumaalt 1.
Esitatud ideed jagunevad valdkonniti järgmiselt: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) 99, sotsiaalne ettevõtlus 46, tööstus ja disain 40, turism ja teenusmajandus 23, tervis ja biomeditsiin 22, energeetika ja keskkond 21, loomemajandus 7. 83 ideed liigitati esitajate poolt muu kategooria alla.