Antti Vasara on Soome Rakendusuuringute Keskuse VTT juht, kes konverentsil „Tuulelohe Lend 2020: Millele rajame oma tuleviku?“ toob meieni Soome kogemuse teaduse ja ettevõtluse koostööst.
Uurisime temalt, mis on Soome tööandjate ja teadusasutuste eduka koostöö võti?
Kõigil osapooltel on ühtne arusaam, et koostöö on ülioluline – lõpuks on sellest kõigile kasu. Ilmselgelt on seda hetkel lihtsam öelda kui teha. Praktilise tegevuse ja kanalite väljatöötamine, mille abil saavutatakse koostöö, tuleb läbi raske töö. Selles on oluline roll teaduse- ja tehnoloogia organisatsioonidel (RTO), mille alla ka rakendusuuringute keskus VTT kuulub. VTT tegutseb teadusuuringute ja ettevõtluse ristumiskohas, tuues erinevad osapooled projektidesse kokku. Nendes ühistes laudades jagatakse tipptasemel teadmisi ja seeläbi teadjate ring laieneb.
Kuidas on läbi aastate koostöö arenenud?
Koostöövajaduse võtmekohaks on ühine arusaam riiklikul tasandil. Aastate jooksul on selles osas Soomes toimunud mõningane kõikumine. Arusaam on selgelt seotud valitsustega: riigiasutused mängivad olulist rolli, luues teadusuuringute ja ettevõtete koostööle sobiva keskkonna. Näiteks rahastusprogrammid ja tööriistad, mis innustavad head koostööd ülikoolide, RTO-de ja äride vahel aitavad koostöö arenemist edasi.
Mida on Soome teekonnal õppinud? Mis on läinud valesti?
Oleme mõistnud, et hästi toimivat teadus-arendussüsteemi ei tohiks võtta iseenesestmõistetavalt. Soome oli pikalt esirinnas kui üks innovatiivsemaid riike, kuid kuna teadus- ja arendustegevuse rahasid on kärbitud, siis tänasel päeval edetabeli koht ei ole nii kõrge kui varem. Meile on endale oluline meeles pidada, et süsteemi tuleb järjepidevalt, iga päev toita.
Millistes sektorites on koostöö eriti silmapaistev?
Suured ettevõtted on üldiselt küllaltki heas seisus teadus-arendustegevuste mõttes, kuigi viimastel aastatel fookus on järjepidevalt liikunud Soomest väljapoole. Tehnoloogiarikkad tööstused on teevad loomulikult kõige enam koolidega koostööd, kuid ennekõike väikese ja keskmise suurusega ettevõtete sektor alles otsib võimalusi, kuidas teadusasutustega koostöö käima saada.
Mida soovitaksite Eestile, et jõuaksime sama tulemuseni nagu Soome?
Tuleb sihtida kõrgele – isegi, kui alustate algusest. Tasub otsida rahvusvahelise koostöö võimalusi ning mõelda, mida saame meie pakkuda partneritele, mitte ainult keskenduda saadavale kasule. Tasub olla kannatlik – suurepäraseks saamine võtab aega. Rollide jaotus peaks olema selge ja ülesanded tähtsuse järjekorda seotud. Oluline on hea koostöö – nullsummamängud ja sisemine võitlus on kindel viis, kuidas kaotada. Väikeriigid – näiteks Soome ja Eesti – peavad oma annet ja ressursse mõistlikult kasutama.
Mida ootate Tuulelohe Lend 2020 konverentsilt?
Võtsin kutse tulla esinema vastu suure austusega ja ootan huviga Eesti teadusuuringute ja ettevõtluse sidumise kogemuste tundmaõppimist ning Soome kogemuse jagamist.