Õpipoisiõppes osaledes näitab töötaja välja oma tahet panna kindel alus edukale karjäärile ettevõttes – seda on näidanud AS-i Enefit Energiatootmine kuueaastane kogemus.
Enefit Energiatootmine AS hakkas õpipoisiõpet ehk töökohapõhist õpet pakkuma 2010. aastal, mil ettevõte kandis veel nime Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS. Ettevõte teeb koostööd Narva Kutsehariduskeskusega.
Ettevõtte personalipartner Aksel Ers leiab, et töökohapõhine õpe aitab edukalt ühitada koolituse, mida on vaja läbi viia tootmises kasutavate tehnoloogiate eripära tõttu, paindliku töökorralduse ja töörotatsiooni, milles töötajast õppija omandab kogenud kolleegist juhendaja käe all vajalikud ametialased teadmised ja oskused.
„Just kogenud kolleegi osalemine juhendajana õppetöös on olnud meie ettevõttes õpipoisiõppesse siirdunud töötajate jaoks määrava tähtsusega. Õpipoisiõppes avaldub töötaja soov ja tahe panna kindel alus edukale karjäärile ettevõttes,” kinnitab Aksel Ers.
Ettevõttes on tulnud juba ette ka seda, et õpipoisiõppe läbinud töötaja on otsustanud õppida edasi tehnikateaduste õppekava alusel kõrgkoolis.
Mentori vajalik ja tänuväärne roll
Õpipoisiõppeprogrammis osalevad töötajad omandavad ametikohal vajalikud teadmised ja oskused paindlikult igapäevatöö käigus kogenud mentori juhendamisel õppeasutuse õppekava alusel. „Paindlik õppevorm, kus praktika ettevõttes moodustab vähemalt kaks kolmandikku kutseõppe kogumahust, aitab teadmiste ja oskuste uuele tasemele pürgijail edukalt kasutada õppekoha võimalusi,” kinnitab Ers. Hea ettevõtte ja kooli vahelise koostöö näide on tema sõnul keevkihttehnoloogial põhineva energiaploki tootmisprotsessi juhtimine õppesimulaatoril, millel reaalajas lahendatakse energiaploki tootmisrežiimide tagamiseks vajalikke ülesandeid.
Õppesimulaator aitab luua ka erakorralisi olukordi, mille lahendamisel omandatavad kogemused on erilise väärtusega, et edaspidi igapäevases töös neid õigel ajal minimiseerida.
Ers tõdeb, et kitsaskohaks võib õpipoisiõppekavas osutuda mõnikord õppeainete jaoks vajalikku kvalifikatsiooni omavate õpetajate leidmine ning praktikajuhendajate ja mentorite motiveerimine, et teha igapäevaste tööülesannete kõrvalt veel praktikajuhendaja tööd, mille kohta on vaja esitada ka praktikandile antud hinnangu aruandlus.
Samas on aga nii mõnigi insener mentori rollis tegutsedes avastanud endas soovi jätkata töötajate õpetamist laiemalt oma erialaste teadmiste alusel ning panustanud sisekoolitajana erinevatel ametikohtadel töötajate väljaõpetamisse, toob Ers rõõmustava näite.
Hästi juurutatud tootmisõppe süsteem
Eraldi süsteemi õpipoisiõppe jaoks ei olnud AS-is Enefit Energiatootmine välja töötada vaja, sest tootmisettevõttena oli neil juba edukalt juurutatud tootmisõppe süsteem. Õpipoisiõpe õnnestus lõimida tootmisõppe protsessiga. Õpipoisiõppe puhul lisandus ettevõtte inseneride ja protsessijuhtide kaasamine erialaste teoreetiliste õppeainete õpetamisse.
Õpipoisiõppe on ettevõttes alates 2010. aastast läbinud 40 töötajat, keda on tunnustatud ka vastava kutseharidustunnistusega. Sellest sügisest on alustamas töökohapõhises õppes jälle uus õppurite rühm, kus õppetöös osaleb 11 ettevõtte töötajat. Õppes osalevad töötajad, kes töötavad katla-turbiiniseadmete käiduga seotud ametikohtadel.
Ettevõtetele, kus alles kaalutakse õpipoisiõppe võimalusi, soovib Aksel Ers julget pealehakkamist ja ladusat koostööd õppeasutusega. Ta lisab, et kindlasti on ettevõttes vaja koostöösse kutseõppeasutusega kaasata tootmiskogemusega töötaja, kes oskab näha nii-öelda suurt pilti.
Autor: Viivika Veski
Artikkel ilmus Praktika ja Õpipoisiõppe erilehes, mis valmis koostöös Eesti Päevalehega.