5. novembril avaldas Euroopa Komisjon traditsioonilise sügisese majandusprognoosi, mille kohaselt kahaneb euroala majandus 2020. aastal 7,8% ning kasvab seejärel 2021. aastal 4,2% ja 2022. aastal 3%. ELi majandus kahaneb prognoosi järgi 2020. aastal 7,4% ning kasvab seejärel 2021. aastal 4,1% ja 2022. aastal 3%.
Nii ELi kui ka euroala 2020. aasta kasvuprognoosid on 2020. aasta suvise majandusprognoosiga võrreldes veidi suuremad, 2021. aasta omad aga väiksemad. Eeldatavasti ei jõua ei euroala ega ELi majandustoodang 2022. aastal tagasi pandeemiaeelsele tasemele.
Arusaadavalt on pandeemia majanduslik mõju olnud ELi eri paigus väga erinev ning erinevad on ka taastumise väljavaated. Seda mõjutavad viiruse levik, selle tõkestamiseks võetud rahvatervise meetmete rangus, riikide majanduse sektoripõhine struktuur ja riikide poliitikameetmete tugevus.
Kui esialgu aitasid liikmesriikide poolt vastuvõetud poliitikameetmed koos ELi tasandi algatustega pehmendada pandeemia mõju tööturule, siis prognoositakse, et töötus kasvab 2021 aastal, kui liikmesriigid hakkavad järk-järgult kaotama erakorralisi toetusmeetmeid.
Euroala töötuse määr tõuseb prognoosi kohaselt 2019. aasta 7,5%-lt 2020. aastal 8,3%-le ja 2021. aastal 9,4%-le ning langeb seejärel 2022. aastal 8,9%-le. ELi töötuse määr tõuseb prognoosi järgi 2019. aasta 6,7%-lt 2020. aastal 7,7%-le ja 2021. aastal 8,6%-le ning langeb seejärel 2022. aastal 8,0%-le.
Valitsemissektori eelarvepuudujääk ELis kasvab sel aastal märkimisväärselt, sest sotsiaalkulutused suurenevad ja maksutulud vähenevad majanduse toetamiseks mõeldud erakorraliste poliitikameetmete ja automaatsete stabilisaatorite mõju tõttu.
Prognoosi kohaselt peaks euroala valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk suurenema 2019. aasta 0,6%-lt SKPst 2020. aastal ligikaudu 8,8%-ni SKPst ning seejärel vähenema 2021. aastal 6,4%-ni ja 2022. aastal 4,7%-ni SKPst. See kajastab erakorraliste toetusmeetmete oodatavat järkjärgulist kaotamist 2021. aastal ja majandusliku olukorra paranemist. Prognoosi kohaselt peaks euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse suurenema koondarvestuses 2019. aasta 85,9%-lt 2020. aastal 101,7%-ni, 2021. aastal 102,3%-ni ja 2022. aastal 102,6%-ni, mis peegeldab eelarvepuudujääkide suurenemist.
Ebakindlus on suur ja väljavaadet ohustavad langusriskid. 2020. aasta sügisest majandusprognoosi ümbritsevad riskid ja ebakindlus on erakordselt suured. Peamine risk tuleneb pandeemia hoogustumisest, mis eeldab rangemaid rahvatervise meetmeid ning mõjutab majandust rängemalt ja pikema aja jooksul. Sel põhjusel on tehtud stsenaariumianalüüs, et analüüsida pandeemia kaht võimalikku arengusuunda – soodsamat ja negatiivset – ja nende majanduslikku mõju. Esineb ka oht, et jäljed, mille pandeemia majandusele jätab, nagu pankrotid, pikaajaline töötus ja tarnehäired, on sügavamad ja kaugeleulatuvamad. Euroopa majandust võib negatiivselt mõjutada ka see, kui maailmamajanduse ja -kaubanduse olukord paraneks prognoositust vähem või kui kaubanduspinged suureneksid. Üks langusrisk on seotud ka võimalike finantsturupingetega. ELi majanduse taastamise rahastu „NextGenerationEU“ ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend elavdavad aga ELi majandust tõenäoliselt prognoositust enam. Põhjuseks on asjaolu, et prognoosis sai nende algatuste tõenäolist kasu arvesse võtta ainult osaliselt, sest riikide kavade kohta on veel vähe teavet.
Pikemalt on kirjutatud Euroopa Komisjoni pressiteates SIIN ja Eesti prognoosiga on võimalik tutvuda täpsemalt SIIN.
BusinessEurope majanduse prognoos
Omapoolse majandusolukorra analüüsi avaldas sel nädalal ka Euroopa tööandjate katusorganisatsioon BusinessEurope ja nende tulemused on järgmised:
- Pärast suurt majanduslangust kevadel on ELi majandus hetkel taastumas, kuid tagasitee COVIDi-eelsele toodangu tasemele on tõenäoliselt pikk ja ebaühtlane ning ebamäärasust on palju
- Prognoositakse, et COVID-19 epideemia ja sellega seotud sulgemiste tõttu langeb ELi majandus 2020. aastal 7,3 %, millele järgneb 5,0 % kasv 2021. aastal.
- Prognoositakse, et 2021. aasta 4. kvartaliks jääb majandustegevuse tase kriisieelsest tasemest alla ligikaudu 3 %
- Majanduslik mõju on nii sektorite kui ka geograafiliselt erinev. Mõne ELi liikmesriigi SKP langeb sel aastal kahekordselt, samas kui teistes liikmesriikides langeb see umbes 3 %-4 %.
- Ettevõtete investeeringud on saanud eriti ränga löögi
- Kuigi ametlikud andmed näitavad töötuse vähest suurenemist, võrdub töötundide vähenemine 3 kvartalis 18 miljoni täiskohaga töökohaga. Eeldab BusinessEurope, et ELi ametlik tööpuudus suureneb 2021. aastal ligikaudu 9 %-ni.
BusinessEurope on omalt poolt esitanud mõned soovitused:
- Võttes arvesse viiruse taasteket, peavad poliitikakujundajad vältima ettevõtlust ja töötajaid toetavate meetmete enneaegset kaotamist, nagu palgatoetused ja maksupuhkused, mis ohustaksid uut majanduslangust ja suuremat pikaajalist majanduslikku armistumist.
- Poliitikakujundajad peavad toetama üldist investeerimistaset, pidades silmas erainvesteeringute massilist langust. Eriti oluline on kiire kokkulepe ELi järgmise põlvkonna ELi majanduse elavdamise rahastamisvahendi kohta ja selle rakendamine. Fondid peavad toetama investeeringuid ja reforme, mis võivad aidata muuta ELi majanduskasvu, tootlikkust ja konkurentsivõimet.
- Arvestades riski, et laenukahjum suureneb, mis mõjutab pankade bilanssi ja võimet anda uusi laene, tuleb kõik muudatused seoses pankade kapitali reguleerivate nõuetega Basel III lõpliku lepingu ülevõtmise kontekstis hoolikalt jälgida, et need ei tooks kaasa laenude ja investeeringute järsku vähenemist.
- Pärast viimaseid arenguid ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkimistes on oluline, et mõlemad pooled teeksid eelolevatel nädalatel kõik, et saavutada kokkulepe, mis loob meie ettevõtetele kindla konkurentsikeskkonna, ühendades hea turulepääsu ja võrdseid konkurentsitingimusi käsitlevate sätetega.
BusinessEurope analüüs leitav SIIT.