Eesti Tööandjate Keskliidu asepresident Ivo Suursoo käivitab keskliidus veel sellel sügisel innovatsiooniteemalise töörühma, et aidata Eesti ettevõtetel tarbimise paradigma muutusega kaasa minna – mugavus muutub kliendile toote või teenuse kvaliteedist üha tähtsamaks.
Miks Sa panustad ettevõtja ja juhina märkimisväärselt oma energiat Eesti Tööandjate Keskliidu asepresidendina?
Tulin Tööandjate volikogusse Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajana ehk ühiskondlikult aktiivne olin juba varem. See algab minu jaoks arusaamisest, et meie majandus ja elukeskkond sõltub väga suurel määral sellest, kuidas me ise aitame seda kujundada. Tehnoloogia arenguga käivad kaasas võimalused riigi ja elukeskkonna arengus ja ma tahaksin, et selles vallas tehtaks tarku otsuseid. Minu maailmapilti ühiskonna ja tehnoloogia koosarengust kajastab Infotehnoloogialiidu visioon „Nutikas Eesti“. See räägib arengust kolmes võtmes – nutikas ja julge majandus, nutikas rahvas ja nutikas ja visiooniga riik.
Tööandjate keskliidus on eeskätt suuremad ettevõtted. Nad kõik on oma valdkonnas toimekad, kuid ei pruugi igapäevatöös tehnoloogia innovatsioonis osata piisavalt võimalusi näha või neid rakendada. Aga see potentsiaal on olemas ja see on väga suur.
Ma usun siiralt, et Eesti kõige suurem kapital on ajud ehk nutikas rahvas. Meil ei saa teha massiivset tööjõumahukat tootmis, me ei saa ka oma tulevikku üles ehitada loodusvaradele. Seega püsib meie tulevik inimestel ja sellel, kui nutikad ja innovaatilised me oleme.
Mida Tööandjate keskliit saab selles vallas konkreetselt ära teha?
Keskliidul on väga headest ekspertidest ja juhtidest-ettevõtjatest koosnevad töögrupid, mis oli aktiivsed eeskätt Tööandjate manifesti väljatöötamisel. Nüüd tahaksime käivitada töögrupi innovatsooni teemal, loodetavasti juba oktoobris-novembris. Ametlik info alles tuleb, aga huvilistest liikmesorganisatsioonid võivad keskliitu juba endast märku anda.
Töögrupp pakub välja konkreetsed tegevused ja initsiatiivid, millega keskliit peaks innovatsioonivallas tegelema. Praktiline tulem saab olla näiteks ettevõtjate koolitamine, kogemuste jagamine. Võib-olla sünnib ettevõtjate klubi, kes deklareerivad, et nemad investeerivad teadus-arendustegevusse mingist piirist enam ja on sellega eeskujuks. Saame vedada diskussiooni, kuidas teadus- arendustegevuse rahastamine peaks Eestis olema korraldatud, kuid riiki kaasates ei unusta ka seda, mida ise ettevõtjatena peaksime tegema.
Milline on Sinu nägemuses innovaatiline Eesti ettevõtja
Selline, kes liigub teadlikult teenustamise ja tootestamise suunas, mis anda juurde lisandväärtus. Et kui ta toodab patja, siis see on selline nutikas padi, mis annab inimesele tema unekvaliteedi kohta tagasisidet. Või kui toodab kontorimööblit, siis see mööbel aitab inimese tööefektiivsusele kaasa ning annab näiteks märku – hei, su asend on vale ja näib, et oled väsinud, jaluta 5 minutit ja tule siis tagasi. Et kõik, mida me toodame ja loome, aitaks inimestel olla igapäevaelus paremad ja efektiivsemad.
Too mõned näited innovaatilistest toodetest/teenustest, mida ise kasutad?
Spotify, Wolt ja Bolt. Need on lihtsad äpid, kuid samas on nende kaudu muudetud toote tarbimise paradigmat. Näiteks taksondus – vanasti kasutasin Tulikat ja Tallinki taksosid, sest teadsin, et nende taksode kvaliteet on sobival tasemel. Täna on aga takso tellimine Boltist nii palju lihtsam, et toode ise ehk takso kvaliteet on muutunud vähem tähtsaks kui teenuse tarbimise mugavus. Kui aga suund on sinnapoole, et toode ise muutub vähemtähtsaks kui mugavus, siis meie tootjad peaksid sellest trendist aru saama ja seda enda kasuks tööle panema. Võidab mitte parim toode vaid kelle toote tarbimine on kõige mugavam. Ja see on väga põhimõtteline muutus.
Sa oled igapäevaselt seotud tarkvaraettevõttega Columbus ja IT-riistvara ettevõttega Max123, annad tööd ligi 200 inimesele. Töötajate puudus on IKT sektoris terav küsimus. Milliseid alternatiive lisaks välistööjõule oled oma ettevõtetes kaalunud?
Toimetame nii nagu kõik IT-ettevõtted, mis tähendab, et talente tuleb ise kasvatada teistest sektoritest. Hindan kõrgelt VALI IT programmi, mis on minu ettevõtetesse toonud 5 töötajat. Noorte õpetamine praktikaprogrammide kaudu. Aga ka outsourcing– Columbusel on arenduskeskus Indias.
Oma sektoris oleme arutanud, kuidas rohkem kaasata vähenenud töövõimega inimesi, aga konkreetsete tegudeni ei ole veel jõudnud. Samuti nuputame vanemaealiste sihtgrupi teemal. Oleme peagi jõudmas ajastusse, kus pensonieale lähenevad inimesed on juba tehnoloogiaga sina peal olev põlvkond.
Sa pead väga oluliseks ka oma ettevõtete juhtide arengut.
Ma pean ennast eelkõige valdkonna visiooni otsijaks ja inimeste arendajaks. Pean hästi oluliseks seda, et inimesed, kes minu ettevõtetes protsesse juhivad, oleks juhtidena pidevas arengus. Olen selleks oma metoodika välja töötanud ja teen oma ettevõtetes koolitusi, eesmärk oma inimesi arendada ja loomulikult neil ka silm säramas hoida.