Alates 2018 aasta 30. oktoobrist on kaubanduse valdkonna kutse andjaks Kaubanduse Kutseeksamikeskus MTÜ, mis moodustati peale Kaupmeeste Liidu otsust mitte jätkata kutse andjana. Kaupmeeste Liidu esimesed kutseeksamid toimusid 2004.a. müüja erialal, hiljem lisandus müügiassistent, müügikorraldaja. 15 aastaga on kutse saajaid üle 3000. Arvestades erialaliitude suurt töökoormust, laia teemade ringi, samuti HTM-i poolt kehtestatud varasemast madalamaid tasumäärasid, on nii mõnedki liidud loobunud või loobumas kutse andja rollist. Teisest küljest on kaubandussektoris töökäte vajadus oluliselt suurem, kui koolides eriala õppijate arv, mistõttu ettevõtjad panustavad enam sisekoolituste korraldamisele.
Vajadus uue kutseandja järgi tulenes sellest, et senine kutse andja otsustas mitte jätkata ja õpe kutseõppeasutuses lõpeb üldreeglina kutseeksamiga. Täna on kaubanduse eriala 7 kutsekoolis ja kutse andja puudumisel peaksid kutsekoolid taotlema kutse andja staatust. See on võimalik ja üle 20 kutsekooli on teatud erialadel seda teed läinud. Kui aga valdkonna lõpetajate arv on 10-30 ühes kutseõppeasutuses õppekavarühma kohta ja õpe toimub mitmes koolis ning kutse andmine viiakse läbi ühtsetel väljatöötatud alustel, siis on kutsekoolide ja ka kaubanduse kutsekomisjoni arvates otstarbekam, kui on üks kutse andja, kes korraldab kutseeksameid üle Eesti.
2019. aastal Kaubanduse Kutseeksamikeskus korraldas kutseeksameid kahel erialal: klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 ja müügikorraldaja, tase 5 järgmistes kutsekoolides: Tartu KHK, Pärnumaa KHK, Tallinna THK, Teko, Ida-Virumaa KHK. Taotlejaid oli klienditeenindaja kaibanduses, tase 4 erialal 71 ja kutse anti 67-le, müügikorraldaja, tase 5 erialal vastavalt 62 ja 61, mis on 2018 aasta sama perioodiga võrreldaval tasemel. Kutseeksameid sooritavad ka mitmed vastavatest kursustest osavõtjad, kes eksamikulud katavad ise või siis toetab õppimist ja eksamil osalemist tööandja. Näiteks Saaremaa TÜ töötajatel on juba kolmas aasta taotleda kutset.
Arvestades pikaajalist koostööd kutsekoolidega ja suurepärast kutseõpetajate ja töömaailma esindajate koostöövõrgustikku, kindlasti ka Lääne-Viru RKK juhendaja rolli, Innove koordinaatori panust õppekavade arendamisel, on eksaminantide ettevalmistus koolides väga hea ja ka kutseeksamite tulemused sarnased. Hindamiskomisjonide liikmeteks on staazhikad juhid, keskastmejuhid, spetsialistid kaubanduses ja kutsõpetajad, kes hindamisstandardite alusel töötamisel on saavutatud teatud vilumuse.
Nii korraldajatele, hindamiskomisjoni liikmetele on eksamipäev kohtumispaigaks, kus on võimalus näha ja kuulda, mida on õpitud, kuidas ette valmistatud, millised on praktika kogemused, kuid mis kõige tähtsam – näha enamike eksaminandide silmis sära ja pühendumust ning enesekindlust, et valitud eriala on õige.
Parimate tulemuste saavutamisel on tänapäeva kiires maailmas oluline seista kutsehariduse arendamisel kolmepoolse (kutsekool, tööandja, õpilane) koostöö eest.
Õppijate jaoks on kutseeksam elu vaheetapiks ja kokkuvõtete tegemise päevaks, see on ühest küljest enda proovile panek, mis tõstab oluliselt enesehinnangut ja teisest küljest võimalus saada kutse, mis kaubanduses on eluaegne.
Kaubandus on huvitav ja mitmekesine majandussektor, kus on nii stabiilne töö kui ka head karjäärivõimalused, selleks kõigeks on oluline, et töötajal on vajalikud baasteadmised. Kutse saanutel need on olemas.
Autor: Marika Merilai
Kaubanduse Kutseeksamikeskus. Kaubanduse kutsekomisjoni esimees
Pärnu KHK eksamipäevast: Müügikorraldajad on eksamiks valmis, Autor – kutseõpetaja Külli Šorin.