Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kõrgeim organ on peakonverents, mis sel aastal kogunes 108.istungjärgule. 10. -21. juunini toimunud istungjärgust võtsid Eesti tööandjate esindajatena osa Eve Päärendson, Eesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juht ja Victoria Mets, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni juriidilise osakonna juhataja.
Käesolev aasta on ILO 100. juubeliaasta, mistõttu oli oluline suuta välja töötada ja vastu võtta tulevikutöö kohta deklaratsioon ja sellega seotud resolutsioon. Eesti tööandjate esindajad olid ühed paljudest, kes osalesid deklaratsiooni väljatöötamise komitees. Töö oli ülimalt pingeline, komitee kogunes kokku 17 korral, tihti kestsid istungid hiliste õhtutundideni. Komiteed töötavad kolmepoolsuse printsiibi alusel, mis tähendab, et riikide, tööandjate ja töötajate esindajad peavad saavutama konsensuse. Pikalt arutleti väljendite „work“ ja „living wage“ sisu üle, inimeste ja töötajate õiguste erinevuse või samasuse üle, tööohutuse ja –tervishoiu teema kajastamise üle deklaratsioonis.
Tööandjate juht selles komitees oli proua Renate Hornung-Draus Saksamaalt, kes deklaratsiooni teksti valmimise järel väljendas heameelt, et sissejuhatuses on mainitud multilateraalsust ning esmakordselt ettevõtete tähendust ja olulisust. Töömaailma tulevikku käsitletakse deklaratsioonis inimhuvide prisma kaudu, keskendudes sellele, kuidas muuta töökohal toimuvaid muutusi inimeste hüvanguks, tugevdada tööturu institutsioone, et tagada kõigi töötajate piisav kaitse, edendada püsivat, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, täielikku ja produktiivset tööhõivet.
Kui möödunud aastal alustati aruteluga töö maailmas vägivalla ja ahistamise kaotamise teemal lootuses, et 2019. aasta juunis ILO 100. aastapäeva konverentsil võetakse vastu konventsioon ja soovitus, siis nii ka läks. 21.juunil 2019 ILO võttis 439 poolthäälega (vastu 7 ja erapooletuid 30) vastu konventsiooni vägivalla ja ahistamise kaotamisest töömaailmas.
Konventsioonis tunnistatakse, et vägivald ja ahistamine töömaailmas „võib kujutada endast inimõiguste rikkumist või kuritarvitamist, kujutab endast ohtu võrdsetele võimalustele, on vastuvõetamatu ja inimväärse tööga kokkusobimatu.” Selles määratletakse vägivald ja ahistamine kui käitumine, tavad või ähvardused, mille „eesmärk, tulemus või võimalik tulemus on füüsilise, psühholoogilise, seksuaalse või majandusliku kahju tekitamine”. See tuletab ILO liikmesriikidele meelde nende vastutust aidata säilitada nulltolerantsi üldine keskkond seoses selliste nähtustega.
Konverentsi konventsioonide ja soovituste kohaldamise komitee võttis vastu järeldused 24 üksikjuhtumi kohta, mis on seotud tööõiguse rakendamise küsimustega.
Kahe nädala jooksul osales istungjärgul umbes 6300 delegaati, kes esindasid valitsusi, töötajaid ja tööandjaid 178-st ILO liikmesriigist, samuti vaatlejad rahvuslikest ja rahvusvahelistest valitsusvälistest organisatsioonidest.
Tekst: Victoria Mets
