Eestis on üle 200 000 tööealise inimese, kellel puudub erialane kvalifikatsioon. Samas on ettevõtete üha suuremaks arengupiduriks just kvalifitseeritud tööjõu puudus. Üks võimalikke lahendusi on töötajaid ise koolitada, kirjutavad Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Karin Ruul.
Tööandjad peavad kutsekoolide lõpetajate teadmiste ja oskuste taset õpitud erialal tööle asumiseks pigem piisavaks, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud küsitlusest 2015 aastal.
Ehitusala ettevõtted on oma arvamuses keskmisest kriitilisemad: väidet peab pigem õigeks 55,5%, pigem valeks 33,3% ja ei oska öelda 11,1%. Kaubandusettevõtetest 78,6% on arvamusel, et kutsekoolide lõpetajate teadmised ja oskused on sobilikud õpitud erialal tööle asumiseks, samas on 71,4% kaubandusettevõtetest kindlad, et nad ei leia kutseõppeasutuste lõpetajate seast piisaval hulgal uusi töötajaid.
Kutsekooli lõpetajate hulgast ei leita piisavalt tööjõudu või pole koolilõpetajatel ikkagi neid oskusi, mida töökohas vajatakse, paljud ettevõtted korraldavad ise töötajate täiendavat ettevõttespetsiifilist väljaõpet. Lisaks on vaja koolitada nii olemasolevaid kui ka uusi töötajaid, kellel puudub erialane haridus.
Abiks on töökohapõhine õpe
Tööandjatele on abiks töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe, mis on hea võimalus tõsta olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni ja parandada selle kaudu töötulemusi ning suurendada tootlikkust.
Ettevõtted saavad koolitada ka uusi töötajaid, ja koolitada just selliste oskustega, nagu nad ise vajavad. Õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus vähemalt 2/3 õppest toimub praktilise töö käigus ettevõttes ja ülejäänu kutseõppeasutuses. Õpipoisiõppe läbiviimise eest maksab kutseõppeasutus ettevõttele juhendamistasu kuni 50% riiklikust koolituskoha maksumusest.
Õpipoiss on kas ettevõttes juba töölepinguga töötaja (erialase kvalifikatsioonita) või kutsekooli õppima asunu, kes ise valib just praktilisema õppevormi. Ametioskusi õpitakse töökohas juhendaja käe all. Tavaõppega võrreldes on eeliseks see, et õpipoiss saab kohe ka töötasu ja tal tekib hinnatud töökogemus. Pealegi on võimalus pärast õppeperioodi lõppu tööle jääda.
Õpipoiss õpib õppekava järgi ja saab õppekava läbimisel kutsekooli lõputunnistuse ning võib sooritada kutseeksami, täpselt samuti nagu needki õppijad, kes õpivad kutsekooli koolipõhises õppes. Õppijale laienevad kõik tavapärased kutseõppe tasemeõppe õpilase õigused. Ta saab õpilaspileti, võib taotleda õppetoetusi ja sõidukulu hüvitamist. Õpilasele laieneb koolilõuna toetus, kui ta on keskhariduseta ja kuni 20-aastane.
Ettevõte maksab õpipoisile palka, mis ei tohi olla väiksem kui valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Kui õpilase ja praktikakoha vahel on juba kehtiv tööleping sõlmitud, siis eraldi lisatasu õppimise eest maksma ei pea.
7 sammu õpipoisiõppega alustamiseks
Mida peab tegema ettevõte, kes tahab oma töötajat õpipoisiõppesse suunata?
Siinkohal seitse olulist sammu:
1 Kaardistage koolitust vajavad töötajad (uued või olemasolevad töötajad) ja nende koolitusvajadus.
2 Looge kontakt kutseõppeasutusega lähtuvalt koolitusvajadusest.
3 Koostöös kutseõppeasutusega valige sobiv õppekava. Erandjuhul tuleb koostöös kutseõppeasutusega koostada uus õppekava.
4 Kutseõppeasutusega koostöös leppige kokku õppekava moodulite rakenduskava.
5 Vajadusel koolitage koostöös kutseõppeasutusega oma õpipoiste juhendajaid.
6 Tehke koostööd kutseõppeasutusega töökoha hindamisel ja sõlmige kolmepoolne praktikaleping.
7 Juhendage õppijat ja andke talle sobivad tööülesanded.
Koolitusvajaduse kaardistamine
Kui ettevõte soovib pakkuda õpipoisiõpet, et koolitada olemasolevaid töötajaid või leida uusi töötajaid, tuleb esmalt mõelda, milliseid teadmisi ja oskusi töötaja vajab. Õpipoisi töökoormuse ja -ülesannete planeerimisel tuleb arvestada, et õppija peab osalema lisaks ettevõttes töötamisele ka koolis õppetööl.
Kutseõppeasutus
Kutseõppeasutusel on õpipoisiõppe rakendamisel juhtiv eestvedaja roll. Kool vastutab õppe läbiviimise korralduse ja kvaliteedi eest. Kutseõppeasutus valib koostöös ettevõtjaga õppekava (vajadusel koostab uue õppekava) ja koostab õppekava moodulite rakenduskavad õpipoisiõppe läbiviimiseks.
Kool vastutab juhendajate (nii koolipoolsete kui ka ettevõttes töötavate juhendajate) asjakohase kvalifikatsiooni ja kompetentsuse eest. Vajadusel korraldab ja leiab finantsid ettevõtte poolsete juhendajate koolituseks. Õppekava täitmisel võib õppeasutus kasutada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist (VÕTA). VÕTA eesmärk on muuta nähtavaks ja väärtustada kõiki inimese teadmisi ja oskusi olenemata sellest, kus need on omandatud.
Õppekava valimine
Koostöös kutseõppeasutusega valitakse sobiv õppekava, mis vastab tööandja vajadustele. Erandjuhul võib olla vajalik täiesti uue õppekava väljatöötamine.
Seejärel lepitakse kokku osapoolte rollid ja vastutus õppe läbiviimisel.
Õppe maht õppekavade lõikes on 15-180 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (1EKAP on 26 tundi õpilase tööd), s.o 390-4680 tundi. Ühe õppeaasta maht kutseõppes on 60 EKAP-i.
Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest. Moodul on terviklik sisuühik, mis sisaldab üht õppeainet või koondab mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks.
Neil, kes asuvad õppima 2017. aasta 1. septembrist, tuleb sooritada kutseeksam (kui antud erialal on kutseeksami sooritamise võimalus olemas.
Õppekava rakenduskava
Õppekavale koostatakse rakenduskava kutseõppeasutuse ja õpipoisiõpet pakkuvate ettevõtete koostöös. Rakenduskava koostatakse arvestades õpipoisiõppe vormi eripära, õppurite haridustaset ja iga kutseala valdkonna spetsialistile esitatavaid nõudmisi. Rakenduskavas määratletakse moodulite kaupa ettevõttes toimuva õppe maht ja õpiväljundite saavutamise hindamiskriteeriumid. Samuti tuuakse välja õppetöö läbiviimise ajagraafik ning millised õppekava väljundid omandab õppija ettevõttes ja millised koolis.
Juhendaja
Õpipoisiõppe läbiviimiseks peab töökohas leiduma juhendaja, kes ise on läbinud praktika juhendamise alase koolituse. Juhendaja juhendab ja hindab õpipoissi, lähtudes õppekavas seatud eesmärkidest.
Töökoha hindamine
Enne praktikalepingu sõlmimist hindavad kutsekool ja ettevõte koos, kas töökohas ehk praktikakohas on olemas tingimused, mis võimaldavad täita õppekava eesmärke ning tagada õpilase ohutuse ja tervise kaitse. Hindamise käigus selgitatakse välja ka see, millised õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on omandatavad selles töökohas ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas.
Praktikaleping
Õpipoisiõppe läbiviimiseks on vajalik sõlmida kolmepoolne praktikaleping, mis on õiguslik alus õppija, kooli ja ettevõtte vahelistes suhetes. Praktikalepingus lepitakse kokku poolte kohustusedja õigused, sh praktika täpsem korraldus, koolis toimuva õppetöö ning praktikakohas toimuva õppetöö ajaline korraldus jms.
Õppetöö korraldamisel rakendatakse erinevaid mudeleid lähtuvalt valdkonna ja õppe eripärast, tööandja vajadustest, õpperühma suurusest ja teistest tingimustest. Näiteks lepitakse kokku, et õpipoiss käib koolis ühel kindlal päeval nädalas ja neljal päeval omandab oskusi ettevõttes või et õppetöö koolis toimub ühe nädala jooksul ja viis nädalat toimub praktiseerimine ettevõttes. Või siis näiteks toimub õppetöö koolis valdkonna sesoonsust arvestades (aiandus jms).
Kui terve õpperühm moodustatakse ühes ettevõttes töötavatest õpilastest, võib kutseõppeasutus õpetada teoreetilist osa ettevõttes kohapeal, kui seal on olemas õppeks sobivad tingimused.
ÕPIPOISIÕPE EESTIS
Eestis alustati kutseõppes töökohapõhise õppe piloteerimist 2002. aastal.
Alates 2006. aastast on töökohapõhine õppevorm kutseõppeasutuse seaduses õiguslikult reguleeritud.
Aastatel 2005-2008 rakendati ESF projekti „Töökohapõhise õppevormi (õpipoisikoolituse) rakendamine kutseharidussüsteemis”, kus osales 870 õpipoissi ja 185 ettevõtet.
2013.-2014. õppeaastal oli töökohapõhises õppes ligi 580 õpilast 256 tööandja juures.
2015. aastal tuli haridus- ja teadusministeerium välja plaaniga luua kolme aasta jooksul 4700 õpipoisi õppekohta.
Aastaks 2020 kavandab riik juba 8000 õpipoisi õppekohta.
Artikkel ilmus 27.09.2016 Eesti Päevalehe lisalehes “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Lisalehe ilmumist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.