Eesti majanduse edenemise tempo on ettevõtjate hinnangul väga vaikselt, kuid siiski järjekindlalt tõusmas, kolme kvartaliga on kiirus kasvanud 75-lt kilomeetrilt tunnis 77-le. Kui nüüd leiaks julgust veidi kõvemini gaasipedaalile vajutada, võiksime juba hakata lähenema hinnangule “hea”, milleks on vaja saavutada vähemalt 90-kilomeetrine tunnikiirus.
Võrreldes eelmise kvartaliga panustasid kiiruse kasvu kõige enam ettevõtjate paranenud hinnang valitsuse tegevusele, tellimuste mahu kasv ehituses, hinnaootus ja ka müügimahu kasv teeninduses viimastel kuudel. Kiirusel ei lase aga piisavalt kiiresti kasvada ettevõtjate aina süvenev mure inimressursi pärast.
Nõudluse suurendamiseks rohkem investeeringuid
Konjunktuuriinstituudi teise kvartali uuringust selgus, et kõigi sektorite ettevõtjate arvates on suurimaks takistus majandusarengule vähene nõudlus. Siin tuleb ettevõtjail leida uusi turge ja arendada uusi tooteid-teenuseid. Majandusspidomeetri küsitlus näitas, et üle viiendiku ettevõtjaist plaanibki lähiajal investeeringuid tehnoloogiasse, toodetesse ja teenustesse suurendada ja ainult 4 protsenti vähendada. Seega on valmisolek arengut toetavateks investeeringuteks olemas. Eriti hoogsalt on selle juba ette võtnud on kaubandus- ja teenindussektor, asendades tööjõudu üha enam iseteenindust võimaldavate lahendustega, see on jätkumas ka edaspidi.
Paljud ettevõtjad, kes investeeringute vajadust tunnistasid, tõid takistusena esile järjest vähenevad marginaalid. Vene turu nn ärakukkumine on näiteks toiduainetööstuses löönud hinnad alla kogu Euroopas. Paljudes sektorites tehakse aga jätkuvalt suuri investeeriguid IT-sse, nende maht oli juba eelmisel aastal buumi tasemel ja ei näita õnneks vähenemise märke.
Ilmselt sõltub reaalne investeerimine lähitulevikus sellest, kui hästi õnnestub valitsusel ja maailmamajandusel investorit julgustada riske võtma.
Valitsusega rahulolematuid seekord vähem
Hinnang valitsusele paranes kõigis sektorites, kõige enam ehitusettevõtjate ja kaubanduses tegutsevate ettevõtjate seas, üldine hinnang valitsusele on siiski tugevalt negatiivse poole peal kõikides valdkondades. Siiski – seda, et valitsuse tegevus mõjub ettevõtluskeskkonnale negatiivselt, leidis 34,6% ettevõtjaist, mida on ligi 8 protsendi võrra vähem kui eelmise küsitluse ajal. Selle võrra enam on neid, kes hindasid valitsuse tegevuse mõju neutraalseks, otseselt positiivseid arenguid valitsuse otsuste tulemusena näevad üksikud. On negativistide väiksema osakaalu põhjuseks suvine uudiste puudus või miski muu, selgub ilmselt hilissügisel, kui saame järgmise spidomeetri tulemused. Loodetavasti on trend positiivse või vähemalt neutraalse poole siiski jätkuv.
Positiivsete näidetena valitsuse tegevusest võib esile tuua arutelud elektrienergia suurtarbijatele maksukoormuse vähendamiseks – see lahendus aitaks tööstusettevõtteid palju ja seda oodatakse pikisilmi. Ettevõtjaile meeldib, et ametiautode maksustamise debatis on jõutud konkreetsete lahendusettepanekuteni (kuigi süsteem võiks olla veelgi lihtsam).
Kütuse- ja alkoholiaktsiis ning vähem kui poole aasta pärast kehtima hakkav majutusasutuste kõrgem käibemaks on teemad, mis ettevõtjate hinnangut jätkuvalt negatiivse poole kallutavad. Samuti mitmed uudised riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise vallast, sh ka Eesti Rahva Muuseumi restorani arendus kui näide laienevast riigikapitalismist. See ei lähe küll otseselt valitsuse kapsaaeda, kuid Riigikogu otsus lükata tagasi sotsiaalmaksu lae kehtestamise eelnõu tegi meele mustaks paljudel ettevõtjatel, lisaks IT-sektorile ka tööstuses, kellele see oleks olnud üheks õlekõrreks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu palkamisel.
Loe ka: Eesti Tööandjate Keskliidu kommentaarid värskele spidomeetrile
Mis on Tööandjate Majandusspidomeeter
Metoodika lühikirjeldus
Tööandjate Majandusspidomeetri jaoks viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes küsitles 2016. aasta teises kvartalis kokku ligi tuhandet ettevõtjat ja ettevõtete tegevjuhti.
Tööandjate Majandusspidomeetri valmimist toetab Euroopa Sotsiaalfond
