2021. aasta tõotab tulla raske, seda vägagi paljudele Eesti jaoks fundamentaalsetele majandussektoritele. Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees, ehitusettevõtja Tiit Kuuli hindab, et näiteks ehitusturu langus saab järgmisel aastal olema umbes miljard eurot, mis on ligi pool turu kogumahust, mis omakorda mõjutab otseselt enamust sektori 50 000st töötajast.
Lahendus sellele langusele oleks kasutada ära hetkeolukorda, kus Euroopa Liit trükib sisuliselt turule raha ja annab võimaluse seda liikmesriikidel 0-intressiga laenata. Lisaks sellele on Eestil võrreldes muude liikmesriikide ülimadal välisvõlg, ei kehti meile ka eelarvepiirangud ja nii saaks paljudele majandussektoritele anda uut hingamist.
“Ehituse puhul on tegemist pika ja suurt inertsi omava majandusharuga, kus kehtib reegel, et kui täna ei investeerita, siis homme ei planeerita ja ülehomme ei ehitata. Hetkel me ei investeeri, mis tähendab, et järgmisel aastal ehitussektor seisab. Kuigi hetkel on ajalooline võimalus kasutada ära 0-intressiga laenukeskkonda ja leebeid eelarvereegleid erinevate sektorite turgutamiseks läbi ehitusse investeerimise, siis riik seda ei tee ja nii ongi järgmisel aastal oodata karmi reaalsust,” mainib Kuuli.
Kuuli lisab, et ehitusettevõtted on teinud riigile ettepaneku tuua vajaminevate ehitusinvesteeringute tegemine ettepoole. See tähendaks, et riik saab vajaminevad objektid varem kasutusse, need saadakse kätte ka odavamalt, lisaks aitaks ehitussektor pumbata majandusse kapitali ja kriisi eemal hoida.
“Oleme teinud ettepanekuid ja tõmmanud riigi tähelepanu sellele, et järgmisel aastal ehitusturg langeb väga suures mahus. Ehitussektori lähituleviku ennustamine on lihtsam kui paljudes teistes valdkondades – tänane otsust läheb alles järgmisel aastal töösse. Nii me hakkasimegi valitsusele koroonakriisi alguses selgitama, kuhu majandusega teel oleme. 6 kuu jooksul ei ole tulnud mitte ühtegi lahendust – oleme selgelt kursil, kus järgmisel aastal ehitatakse Eestis poole vähem,” toonitab Kuuli.
Ehitusettevõtja nimetab probleemiks riigipoolsete eesmärkide puudumise, eeltöö tegematajätmise ja üldise ükskõiksuse. “Selge on aga see, et rumalaid investeeringuid ei ole mõistlik teha ei heal ega halval ajal. Kui räägime aga infrastruktuurist või hoonestuse energiasäästlikumaks muutmisest, siis need investeeringud ja otsused hakkavad kasu tooma kohe ning toovad kasu väga pika aja jooksul,” lisab Kuuli.