Äsja valminud mõttekoja Praxis tööandjate uuringust selgub, et Eesti ettevõtjate esimene valik on palgata tipp-asjatundjad Eestist. Alles siis, kui sobivaid kandidaate kodumaalt ei leita, asutakse värbama kandidaate välismaalt.
Viimase viie aasta jooksul on välismaalt värvanud 15 protsenti uuringus osalenud ettevõtetest ja lähitulevikus plaanib välismaalt värvata 5 protsenti osalenutest. Work in Estonia juhi Triin Visnapuu-Sepa sõnul näitavad uuringu tulemused, et enamik Eesti ettevõtjaid ei värba tipp-asjatundjaid välismaalt, kuid nende puhul, kes seda teevad, on tegu ellujäämiseks ja konkurentsis püsimiseks vajalike sammudega. ”Kuna värbamine välismaalt on kulukas, on iga värbamisotsus tavaliselt hästi läbi mõeldud,” lisas ta.
Tööandjad on välisvärbamisega seotud ametiasutuste teenustega pigem rahul, tuues positiivselt esile näiteks politsei- ja piirivalveameti teenuseid. Parendamist vajab uuringus osalenud tööandjate hinnangul näiteks tasuta keeleõppega seonduv. Välistöötajate värbamist takistab enim välismaalt värbamisega seonduv ajakulu, aga ka keeruline ja aeganõudev kandidaadi kvalifikatsiooni hindamine, liiga kõrge välistööjõule seatud palganõue, kõrged tööjõumaksud, välismaalt värbamisega kaasnev suur halduskoormus ning välistöötajatele seatud kvoot.
Samuti Praxise läbi viidud värskest välistöötajate uuringust ilmneb, et välistöötajad on Eestisse tööle tulemise kogemusega üldiselt rahul. Suurem osa tipp-asjatundjatest saab Eesti eluga kohanemisel tuge oma tööandjalt, kuid oluliseks abiks on ka uus-sisserändajate kohanemisprogamm, milles on osalenud pooled küsitletutest.
Kohalike elanike suhtumist endasse tajuvad küsitlusele vastanud välistöötajad pigem positiivsena ning 43 protsenti leiab, et on saanud kohalikega suhtlemisest Eestisse sisseelamisel tuge. Samas leiab kolmandik vastajatest, eriti inglise keelt kõnelevad, et kohalikud on kinnised ning nendega on raske sõprussuhteid luua. Halvasti ütlemise või päritoluga seotud kehva kohtlemisega on kokku puutunud väike osa vastanutest.
Välisspetsialistid hindavad Eesti elu juures rahu, vaikust, stabiilsust, puhast õhku, turvalisust, sõbralikke inimesi ning e-riiki.
Visnapuu-Sepa sõnul võistleb Eesti tippspetsialistide nimel heal järjel olevate riikidega üle maailma ning tipud on ka nõudlikumad töö- ja elutingimuste osas. “Meil on väikese riigina, millel on silmapaistvad rahvusvahelise haardega ettevõtted, tippasjatundjatele oluliselt rohkem pakkuda kui esialgu tundub, kuid parima elu-ja töökeskkonna tagamiseks peavad riik ja erasektor koostööd tegema,” lisab Work in Estonia juht. “Siia tööle tulevad tippspetsialistid maksavad makse, aitavad meie ettevõtetel areneda ning panustavad seega ka meie kõigi elujärje parandamisesse.”
Mõlemad uuringud tellinud Work in Estonia soovis läbiviidud küsitlustega saada infot, kuidas olla veelgi enam toeks ettevõtjatele ja seeläbi ka Eesti majanduse arengule.
Work in Estonia on koostöös Eesti ettevõtjatega tegutsev EASi programm, mis aitab ettevõtetel leida ja hoida asjatundjaid kogu maailmast. Muuhulgas tegutseb programmi all Eesti Rahvusvaheline maja, kus koos mitmete riiklike teenusepakkujatega aidatakse tööandjatel ja välisspetsialistidel Eestisse tööle tulekul tekkivatele küsimustele kiiresti ning sujuvalt vastused leida.
Tutvu uuringu tulemustega Praxise lehel: http://www.praxis.ee/tood/work-in-estonia-sihtruhmade-rahulolu-uuringud/
Loe lähemal Work in Estonia kohta: https://www.workinestonia.com/