Sisseastumiskatsed on läbi saamas ja juba sellel sügisel alustab Eesti ülikoolides õppimist ligi tuhat uut välistudengit. Eesti huvides on, et suur osa neist jääks pärast õpingute lõpetamist siia ning kasutaksid oma oskusi ja kontakte Eesti ettevõtete ja majanduse arendamiseks. Unistan avatud Eestist, kus inimesi värvataks eeskätt tema oskuste, mitte emakeele põhjal.
Välistudeng tahaks Eestisse tööle jääda
Oleme situatsioonis, kus maksumaksjate arv kiiresti väheneb ja ülalpeetavaid tuleb rahvastiku vananemise tõttu juurde. Spetsialistide puudus on meie ettevõtete peamisi arengupidureid. Eesti ei ole siin ainulaadses olukorras – sama proleemi on endale teadvustanud kõik lääneriigid, suur osa neist meist jõukamad ja parema kliimaga. Ja nad kõik tegutsevad aktiivselt uute töötajate riiki meelitamise nimel.
Eestis magistri- või doktorikraadi omandanud välismaalane on tööandjale ideaalne lahendus töökäte puuduse leevendamiseks – tal on kõrgharidus, ta mõistab vähemalt natuke eesti keelt, ta on siinse kultuuriga juba tuttav, samas on tal säilinud kontaktid ja sidemed oma kodumaal. Enam kui pooled välistudengid sooviksidki tegelikult oma tulevikku vähemal mõneks ajaks Eestiga siduda ja näevad siin karjäärivõimalusi, eks see ole paljudele ka põhjus, miks nad on valinud mõne siinse ülikooli.
Tegelikkus on, et neli viiendikku neist siiski pärast õpingute lõppu lahkub, sest ülikooli ajal ei teki kohalike tööandjatega kontakti. Juba praktikakoha leidmine oli keeruline, seetõttu on paljud sunnitud kohustusliku praktika läbima kodumaal. Ja nii värvatakse Eesti ülikoolis ja vähemalt osaliselt Eesti maksumaksja raha eest koolitatud noor spetsialist ka kiiresti seal ametisse. Eestile jääb õpetamise rõõm.
Välismaalastest töötajad aitavad välisturugudele
Tasapisi olukord siiski paraneb. Ülikoolid ja ettevõtjad teevad aina enam koostööd, toimuvad välistudengitele mõeldud praktikaturud ja töövarjupäevad. Meie tehnoloogiavaldkonna ettevõtted ja start-upid on kas juba sünnist saati rahvusvahelised või siis selleks kiiresti muutunud, paljudes on enam kui pooled töötajad välismaalased ning töökeeleks inglise keel.
Kuid meil on rahvusvahelisi töötajaid ja nende kontakte-kogemusi vaja ka teistes sektorites – mida enam oleme seesmiselt avatud, mida rohkem välismaalasi meie organisatsioonides töötab, seda edukamad suudame olla välisturgudel. Välisspetsialisti meeskonda kaasamine tooks uusi ideid ja kontakte-teadmisi välisriikidest ja tudengi näol võib ettevõte leida konkreetset sihtturgu hästi tundva ja vajalikku võõrkeelt kõneleva uue töötaja. See eeldab aga ekstra pingutust – ületada tuleb nii organisatsioonikultuurilisi (näiteks töötajate eelarvamused) kui ka puht praktilisi (näiteks ingliskeelne juhendamine) takistusi. Ent see samm on vältimatu, kui tahetakse aina karmimas konkurentsis ellu jääda.
Häid näiteid välistudengite rakendamise kohta mitte-IKT sektoris ei tule kaugelt otsida. Ericsson Eesti AS on välistudengid kaasanud oma praktikaprogrammi ja pakub praktika edukalt läbinud üliõpilastele ka töölepingut. Tunnustasime ettevõtet selle eest tänavu Parima praktikakoha konkursil eriauhinnaga.
Välistudengi praktikale võtmist on valmis kaaluma pea iga kolmas ettevõtja, kuid reaalselt teeb selle sammu vähem kui iga kümnes, näitas Tööandjate keskliidu ettevõtjate seas läbi viidud küsitlus. Tuleb teha lihtsalt esimene katsetus, kaotada pole midagi – praktikanist võib saada asendamatu töötaja. Unistan avatud Eestist, kus inimesi värvataks eeskätt oskuste, mitte emakeele põhjal.
Autor: Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja