Viljandi haiglas on töökohapõhise õppe läbijad peamiselt asutuse enda töötajad, kes soovivad saada vajalikku haridust või täiendada oma kvalifikatsiooni. Haiglale annab see kindlustunde, et seal pakutakse hea tasemega teenuseid.
Viljandi haigla on praktikabaasina tegutsenud juba aastakümneid, kuigi ametlikult on seal töökohapõhist õpet pakutud viimasel viiel-kuuel aastal. «Tegelikult on see süsteem meie enda töö toimimise tagamiseks kestnud kauem,» kinnitab Viljandi haigla õendusjuht Triinu Rõigas.
Praktikante ei otsita
Asutuse peamised koostööpartnerid on tervishoiu kõrgkoolid. Õpipoisiõppe käigus koolitatakse enamasti hooldajaid, aga on olnud ka puhastusteenindajaid.
«Praktikante me otsima ei pea, kuna need on peamiselt meie enda töötajad,» ütleb Rõigas. Samas ei ole haigla pidanud korraldama ka konkurssi praktikandikohale pääsejate vahel. «Oleme püüdnud töid niimoodi korraldada ja kokkuleppeid saavutada, et kõik saaksid ikkagi juhendatud.»
Tavaliselt võtavad õppetöö läbiviimise osas haiglaga ühendust koolid, aga on ette tulnud, et mõni töötaja on näidanud ise üles huvi edasi õppida. «Kui on silmapiiril õpipoisiõpe, siis suhtleme esmalt võimalike juhendajatega, kes on õpipoistele kuni õppe lõpuni mentoriteks,» tutvustab Rõigas praktika korraldust. «Seejärel anname koolile tagasisidet oma võimalustest ning sõlmime koostöölepingu.»
Praktikajuhendajaid leida ei ole olnud keeruline. «Kuid nagu elus ikka, on erinevaid situatsioone ja hetki, mil see on raskem. Minu arvates oleme sellega õnneks siiani hästi hakkama saanud,» analüüsib Rõigas. «Õpipoisid on meie enda töötajad ja head kolleegid ning suhtumine on neisse positiivne. Samas on see ka juhendajatele võimalus läbi õpetamise õppida ja areneda.»
Boonuseks on juhendajatasu
Õpipoisiõppe tingimused määratakse kindlaks haigla ja kooli vahel sõlmitavates lepingutes. Nende koostamisel juhindutakse töökohapõhise õppe rakendamise korrast.Boonusena on sellega siiani kaasnenud kooli makstav juhendajatasu.
Tagasisidet praktika kohta antakse kirjalikult või vestluse vormis. See toimub otsese juhendaja, praktikandi ja kooli vahel. «Asutusele otseselt tagasisidet alati ei pakuta, kuid oleme seda aeg-ajalt ise küsinud, et saada teada võimalikud kitsaskohad, mida parandada ja muuta ning millest õppida,» kirjeldab õendusjuht.
Triinu Rõigase ja personalijuht Helle Saaremäe ütlust mööda peab Viljandi haigla järelkasvu ja elukestvat õpet väga tähtsaks ning seetõttu on õpipoisiõpe nende jaoks väga tänuväärne.
«See annab hea võimaluse juba töötavale inimesele hariduse omandamiseks ja kvalifikatsiooni täiendamiseks. Meile annab see jällegi kindluse, et siin pakutavad teenused on hea kvaliteediga,» ütleb Rõigas. «Kindlasti muudab see eriala õppe tõhusamaks, sest on praktiline. Lisaks on selles võimalik osaleda tavatööd katkestamata ja kodu lähedal, mis on pereinimesele väga oluline,» lisab ta.
Autor: Liisi Seil
Artikkel ilmus Postimehe erilehes “Praktika ja õpipoisiõpe”