Mis on õpipoisiõpe ehk töökohapõhine õpe?
Töökohapõhine- ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva õppe osakaal on tavapärasest oluliselt suurem ja moodustab vähemalt 2/3 õppe mahust. Töökohapõhine õpe toimub kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostöös. Õpe toimub kutseõppe õppekava alusel. Õpilane täidab töökohas tööandjapoolseid tööülesandeid, mis aitavad tal saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid. Lisaks toimub õppetöö kutseõppeasutuses.
Töökohapõhise õppe algatus võib tulla nii tööandjalt, kes soovib panustada oma olemasolevate töötajate arengusse või värvata uusi töötajaid kui kutseõppeasutuselt, kes soovib pakkuda töökohapõhise õppe võimalust õppesse asuvatele õpilastele. Algatajaks võivad olla ka mitu tööandjat koostöös (näiteks võib komplekteerida õppegrupi sama valdkonna sarnaste vajadustega ettevõtete koostöös).
Millest alustada, kui soovite oma ettevõttes alustada õpipoisiõppega?
Kui soovite panustada oma olemasolevate töötajate arengusse või värvata uusi töötajaid, siis alustage neist tegevustest:
1. Mõelge läbi, missugune on teie ettevõtte vajadused ja võimalused.
2. Valige sobiv õppekava ja võtke ühendust kutseõppeasutusega.
3. Tutvuge juhendmaterjaliga SIIN.
Eesti Tööandjate Keskliit on haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015 käskkiri nr 316 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (edaspidi PRÕM) elluviimiseks“ toetavate tegevuste 8.2 „Praktilise õppe tähtsustamine““ partneriks.
ÕPPEREISID 2019
Eesti Tööandjate Keskliit viis novembris läbi neli valdkondlikku õppereisi metalli- ja turvatehnikaettevõtete juurde Taani, Saksamaale, Soome ning Hispaaniasse. Õppereisidele kutsuti esindajad ettevõtetest ja kutsekoolidest, kes olid eelnevalt olnud valmis osalemavõi juba osalesid Innove poolt algatatud noorte õpipoisiõppesse kaasamise pilootprojektis.
Õppereiside pilte ja tagasisidet saab vaadata siit.
Kokkuvõttev video reisidest:
Soome
Õppereis Soome keskendus metallivaldkonnas toimuvaga tutvumisele. Soomes on kutseõpe populaarne. Põhihariduse omandamise järel jätkab õpinguid kutsekoolis üle 40% õppuritest. Üldsuse seisukoht on kutsehariduse suhtes on samuti väga soosiv: üheksa kümnest soomlasest arvab, et kutseõpe pakub kvaliteetset tööelule orienteeritud õpet.
Õpipoisiõppesse toimub aastaringne vastuvõtt ja õpet on võimalik kujundada väga paindlikult vastavalt individuaalsetele vajadustele. Umbteid ei ole – pärast VETi saab oma haridusteed kõrgkoolis jätkata
Esimene ja teine aasta õpitakse koolis, kolmandal aastal sõlmitakse õpipoisiõppe leping. Enam ei ole koolivaheaega ja praktikat võib sooritada või õpipoisiõppe lepingu sõlmida nt suvel 2-3 kuuks. Seejärel toimub eksam. Samas võib, kui osapooled seda soovivad õppija jätkata õpipoisina samas ettevõttes, võib ka minna järgmisse.
Taani
Õppereis Taani toimus fookusega turvaettevõtete valdkonnale. Taanis viidi 2015. aastal läbi kutsehariduse reform, et tõsta kutseõppe populaarsust, seejuures võeti fookusesse töökohapõhine õpe. Valitsus ja sotsiaalpartnerid leppisid õpipoisiõppe kohtade pakkumise suurendamiseks kokku, et ettevõtted saavad õpipoiste koolitamise eest tasu (samas need, kes ise ei koolita, maksavad vastavalt oma töötajate arvule töökohapõhise õppe fondile tasu). Samas said kutsekoolid kohustuse suunata õppijaid õpipoisiõppesse. Suurt rõhku pannakse juhendajate koolitamisele.
Saksamaa
Saksamaal on pikaajaliselt olnud kasutusel ettevõttepõhine duaalõpe, kus 70% õppest toimub töökohal ja 30% kutseõppeasutuses. Sellises õppevormis osaleb praktiliselt iga viies ettevõte. Enim on õppijaid tööstus ja kaubanduses, ühed populaarsemad erialad on mootorsõiduki mehhatroonikuja tööstuse mehhaaniku erialad.
Hispaania
Hispaanias on alates 2015. aastast püütud tugevdada kutsehariduses duaalõppe süsteemi. Rõhku pannakse hariduse kvaliteedile, kutseõpetajate ja töökohapoolsete juhendajate koolitamisele. Hispaanias on suure tähtsusega noorte tööhõive küsimus.
Madridis toimub töökohapõhine õpe järgnevalt: õppeaeg on kaks aastat, millest esimese aasta veedab õpilane koolis ja teise ettevõttes. Ettevõte on aasta pärast saabuvast õppijast teadlik ja jääb õppurit ootama. On juhuseid, kus õppija siiski ettevõttesse ei jõua, sest langevad koolist varem välja.
Peale õppereise toimus kokkuvõttev seminar, kus reisidel osalejad ja teised õpipoisiõppest huvitunud said jagada kogemusi ning mõelda, kuidas Eestis õpipoisiõpet edasi viia. Mõtetena käisid läbi erinevad viisid õppe populariseerimiseks, efektiivsemaks muutmiseks ja sisulisemaks arendamiseks.
Ettepanekuid, mille rühmad seminaril välja töötasid, saab lugeda siit.
Seminari pilte saab vaadata siit.
Töökohapõhise õppe rakendamise kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122013002?leiaKehtiv)
- Töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul praktika ettevõttes moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.
- Töökohapõhine õpe toimub kooli õppekava alusel ettevõttes (edaspidi: praktikakoht) ja koolis nii kontaktõppe kui iseseisva tööna. Praktikakohas (ettevõttes) omandab õpilane õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid tööülesandeid täites.
- Kooli, õpilase ja praktikakoha suhted töökohapõhise õppe rakendamisel reguleeritakse kutseõppeasutuse seaduse alusel sõlmitavas
- Enne praktikalepingu sõlmimist hindavad kool ja ettevõte koos praktikakoha valmisolekut täita õppekava eesmärke ning tagada õpilase ohutus ja tervise kaitse. Hindamise käigus selgitatakse välja ka see, millised teadmised ja oskused saab õpilane (õpipoiss) omandada praktikakohas ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas.
- Kool ja praktikakoht määravad õpilasele koolipoolse juhendaja ja praktikakoha poolse juhendaja. Juhendajate määramisel võetakse arvesse erialast ja pedagoogilist pädevust.
- Ühel praktikakohapoolsel juhendajal võib samaaegselt olla kuni neli juhendatavat õpilast.
- Kool tagab juhendajate ettevalmistuse töökohapõhises õppes õppijate juhendamiseks, lähtuvalt töökohapõhise õppe spetsiifikast.
- Praktikakoht maksab õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil vastavalt praktikalepingus kokku lepitule. Kokku lepitud tasu ei või olla väiksem töötasu alammäärast.
- Praktikalepingus ei lepita kokku käesoleva tasu maksmist, kui õpilase ja praktikakoha vahel on juba kehtiv tööleping.
- Kool katab õppekulud koolis toimuva õppe ja juhendajate koolituse ning koolipoolsele juhendajale makstava juhendamistasu ulatuses. Vastavalt praktikalepingus kokku lepitule kannab kool kuni 50% koolituskoha maksumusest üle praktikakohale praktikakohapoolsele juhendajale juhendamistasu maksmiseks.
Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/113092013006)
- Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikakoha vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes.
- Praktikat juhendavad koostöös nii kooli- kui ka praktikakohapoolsed asjakohase ettevalmistusega praktikajuhendajad. Praktikajuhendajate ülesandeks on juhendada ja nõustada õpilast praktika ettevalmistamisel ja läbimisel, toetada enesehindamisel ning anda õpilasele tagasisidet õpiväljundite saavutatuse kohta praktika käigus.
- Kool tagab praktikakohapoolsete juhendajate teavitamise, koolitamise ja nõustamise. Koolipoolne praktikajuhendaja koostab õpilase individuaalse praktikakava, milles püstitab koos õpilase ja praktikakohapoolse juhendajaga õppekavast tuleneva individuaalse praktikaülesande, milles kirjeldab õpilase poolt koolis läbitud õpinguid ja praktika oodatavaid õpiväljundeid.
- Koolipoolne praktikajuhendaja juhendab ja nõustab õpilast kogu praktikaperioodi vältel ning vajadusel teavitab ja nõustab praktikakohapoolset juhendajat praktika ettevalmistamise ja läbiviimise küsimustes, sh dokumentatsiooni koostamisel.
Kutseharidusstandard (https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013)
Kutseharidusstandard annab kutse-ja erialaõppe ühtsed nõuded ja ülesanded.
Kutseõppeasutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001?leiaKehtiv)
- Töökohapõhise õppevormi puhul on praktika osakaal vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.
Kutseõppes kasutatav ühtne hindamissüsteem, õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused (https://www.riigiteataja.ee/akt/129082013017)
- Kutseõppe tasemeõppes on kasutusel ühtne hindamissüsteem, sealhulgas õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused.
- Hindamise eesmärk on õpilase arengu toetamine tagasiside abil ning usaldusväärse teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta.
Juhendmaterjal
TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE EHK ÕPIPOISIÕPE. Rakendamise juhendmaterjal tööandjale (Innove 2016). https://vana.employers.ee/wp-content/uploads/T%C3%B6%C3%B6kohap%C3%B5hise-%C3%B5ppe-rakendamise-juhendmaterjal.pdf
Õpipoisiõppe tasuvus
Töökohapõhise ehk õpipoisiõppe läbiviimise maksumus tööandjale – lõpparuanne: https://vana.employers.ee/wp-content/uploads/Töökohapõhise-õppe-lõpparuanne_FINAL.pdf
Töökohapõhise ehk õpipoisiõppe läbiviimise maksumus tööandjale – graafiline lühikokkuvõte: https://vana.employers.ee/wp-content/uploads/Graafiline-A4-lühikokkuvõte_2017_Praxis_Innove-VOL-3-1.pdf
Organisatsioonipoolsete juhendajate rahulolu kutsehariduse praktikakorraldusega: https://vana.employers.ee/wp-content/uploads/Tööandjate-rahulolu-kutsehariduse-praktikakorraldusega-2018-3.pdf
Kontaktisikud
SA Innove ( www.innove.ee) vastutab töökohapõhise õppe arendustegevuste eest. Kontaktisikuks töökohapõhist õpet puudutavates küsimustes on Piret Lilover (projektiüksus PRÕM, projekti arendusjuht, 735 0653, piret.lilover@innove.ee)
Haridus- ja Teadusministeerium vastutab töökohapõhise õppega seonduva seadusloome eest. Kontaktisikuks töökohapõhist õpet puudutavates küsimustes on Karin Ruul (kutsehariduse osakond, peaekspert, 735 4099, karin.ruul@hm.ee)
Eesti Tööandjate Keskliit panustab töökohapõhise õppe populariseerimisse ja teadlikkuse tõusu. Kontaktisikuks töökohapõhist õpet puudutavates küsimustes on Anneli Entson (haridusnõunik, 699 9303, 516 9802, anneli.entson@employers.ee)
Kogemuslood
Tutvu meie värske Praktika ja Õpipoisiõppe uudiskirjaga siin.
Milleks ettevõttele õpipoisiõpe?
Kuidas on lood töökohapõhise õppega Eestis?
Töökohapõhise õppe rakendamine- kogemusi Slovakkiast
Õpipoisiõpe loob hädavajaliku spetsialistide järelkasvu
Juhuslikult tööle sattunust võib saada haritud ja motiveeritud töötaja
Töökohapõhise õppe ehk õpipoisi vastuvõtt suvekuudel
Õpipoisiõpe ja akende-uste paigaldamine
Töökohapõhisest õppest Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses
Peagi valmib juhendmaterjal töökohapoolsetele juhendajatele
Tööandjate küsitlus 2017: noored hindavad praktikat ja õpipoisiõpet
Järvamaa haigla tunneb uhkust kutsetunnistusega hooldajate üle
Õpipoisiõpe ja ehitussektor: kuidas takistustest üle saada?
Austria kogemus: õpipoisiõpe vajab järjepidevat arendamist
Saksa ettevõtjad Eestis: rohkem õpipoisse!
Tööandjate küsitlus: Noored soovivad praktika osakaalu suurendamist õppetöös
Tööandjate küsitlus: Aina enam ettevõtjaid tunneb huvi õpipoisiõppe pakkumise vastu
Korduma kippuvad küsimused
Kas õpipoisiõpe eeldab eraldi õppekava?
Õpipoisiõpe võib tugineda olemasolevale õppekavale. Vajalik on koostada olemasolevale õppekavale uus rakenduskava, kus on näha, millised õpiväljundid saavutatakse ettevõttes ja millised õppeasutuses ning milline on praktika maht iga mooduli puhul.
Kui koolidel pole sobivat õppekava, kas saab koostada uue õppekava?
Jah, ettevõte ja õppeasutus võivad koostöös koostada uue õppekava. Õppekava koostamise põhimõtted on toodud Kutseharidusstandardis. Vaata ka https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013
Kui pikk on tavaliselt õppekava?
Õpe võib kesta 3 kuust kuni 3 aastani.
Kas ettevõttes juba töötavale õpipoisile laienevad õppetoetus, sõidutoetus, koolilõuna?
Jah, juba töötavatele töökohapõhises õppes õppijatele laienevad toetused samadel tingimustel nagu teistele statsionaarses õppes õppivatele õpilastele.
Kas töökohapõhises õppes osalemisel on vanusepiirangud?
Õpipoisiõppes ei ole vanusepiirangut. Õpipoisiõppesse võivad astuda kõik soovijad, kes vastavad õigusaktides ja õppekavas kehtestatud vastuvõtutingimustele (nt haridusnõue).
Kas ettevõte saab koolilt infot õppija õppeedukuse ja kohal käimiste kohta? Kas sellise info jagamine osapoolte vahel on lubatud?
Jah, on lubatud. Õppeprotsessi käigus toimuva infovahetuse tingimused tuleb fikseerida kolmepoolses praktikalepingus.
Kas töökohapõhises õppes saavad osaleda ka MTÜ-d?
Jah, kui õppija saab asutuses saavutada vajalikud õpiväljundid.
Kas õpipoiss peab saama tasu?
Jah, lähtuvalt töökohapõhise õppe rakendamise korra § 6 lõike 1 kohaselt peab praktikakoht maksma õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil vastavalt praktikalepingus kokku lepitule, sealjuures ei tohi tasu olla väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. (2016. aastal on tunnitasu alammäär 2,54 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 eurot; 2017 on tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot.)
Kui õppijat tasustatakse tunnitasu alusel, siis kas tasustamisel on mõeldud, et õppija peab kokku saama tasu vähemalt 1 kuu töötasu alammääras? Või mõeldakse siinkohal tunnitasu alammäära (2,54€)?
Õpipoisi tööd võib tasustada nii kuu alampalga kui tunnitasu alammäära alusel. Alammäär arvutatakse vastavalt koormusele, õpilane ei pea saama täistööaja eest makstavat töötasu alammäära, kui ta ei tööta täistööajaga.
Õpipoissi tasustatakse tunnitasu alusel ja mõnel kuul on töötunde nii vähe, et sotsiaalmaksu miinimum ei täitu. Kas ettevõte peab siiski miinimumkuutasu summalt tasuma sotsiaalmaksu?
Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 2 kohaselt tasutakse sotsiaalmaksu minimaalselt kuutasu alammääralt töötajate ja ametnike puhul. Seega, kui õpipoisiga on sõlmitud tööleping, on selle alusel makstav tasu töötasu ning kehtivad tavalised sotsiaalmaksu tasumise reeglid (sh minimaalne tasu, millelt sotsiaalmaksu maksma peab). Kui õpipoisiga töölepingut sõlmitud ole, ei kehti miinimum kuutasult sotsiaalmaksu maksmise kohustus ning sotsiaalmaksu makstakse praktikalepingu alusel makstud tasult.
Kas õppija tasustamist õppeperioodi ajal võiks käsitleda ka stipendiumina?
Õpipoisile makstava tasu käsitamiseks stipendiumina ei ole hetkel alust. Olemuslikult on tegu töö tegemise/teenuse osutamise eest makstava tasuga
Kas õpipoiss tuleb kanda töötajate registrisse?
Jah, tööandja peab õpipoisi kandma töötamise registrisse. Kõik füüsilise isiku töötamised, millelt tekib maksukohustus Eestis tuleb registreerida. Ka võlaõigusliku lepingu alusel.
Kes sobib töökohapoolseks juhendajaks?
Juhendajate määramisel võetakse arvesse erialast ja pedagoogilist pädevust. Juhendajaks sobib nö õpetatava ala meister, kes tuleb toime juhendamise, hindamise ja tagasisidestamisega.
Kas töökohapoolsel juhendajal on võimalik saada koolitust?
Jah, kutseõppeasutus, kellega töökohapõhise õppe läbiviimisel koostööd tehakse, tagab juhendajate ettevalmistuse õpilaste juhendamiseks lähtuvalt töökohapõhise õppe spetsiifikast
Mida tuleb töökohapoolse juhendaja koolituse planeerimisel arvesse võtma?
Töökohapoolsete juhendajate koolitamist viib läbi kutseõppeasutus, kes peab koolituse sisu planeerides arvesse võtma
- Kui suur on kasvatustöö osakaal juhendamises (kas õpilaste üldpädevused on kõrged või madalad, kas õpilastel on head õpi- ja enesejuhtimise pädevused.
- Millised on juhendaja eelnevad juhendamisega seonduvad teadmised ja oskused.
- Kas juhendaja asub juhendama ühte õpilast või mitut korraga (ühel juhendajal võib samaaegselt olla kuni neli juhendatavat).
- Kas õpilase juhendamisega tegeleb valdavalt üks konkreetne isik või puutuvad juhendamisega kokku mitmed praktikakoha töötajad ning vastutava juhendaja ülesandeks on ka teiste juhendamise rolli sattuvate töötajate vastavasisulise tegevuse koordineerimine.
Kas ja kuidas saab tööandja õpipoiste valikul kaasa rääkida juhul, kui õpipoisiõppe algatajaks on kool?
Õppekoha avamisel, kuhu oodatakse potentsiaalseid õpilasi kandideerima, korraldab kutseõppeasutus sellesuunalised teavitustegevused ning viib läbi vastuvõtuprotsessi. Võimalusel osaleb tööandja valikuprotsessis (soovitatav).
