Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Turu-uuringute AS läbiviidud tööandjate küsitlus näitas, et suurenenud on vähenenud töövõimega inimeste kaasamine tööturule, kuid suurem võiks olla tööandjate teadlikkus riigi pakutavatest toetusmeetmetest.
Uuringu andmetel hindab 64% tööandjatest vähenenud töövõimet pigem teisejärguliseks ja perioodil 2015–2021 on suurenenud vähenenud töövõimega inimesi palganud tööandjate osakaal, kasvades 29%-lt 33%-le. Sealjuures on näitaja suurenenud eelkõige avalikus sektoris.
„Töötavate vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv ning neid tööle võtnud tööandjate osakaalu suurenemine näitab liikumist töövõimereformile seatud eesmärkide suunas,“ ütles sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul. „Muutust on toetanud ka suurem paindlikkus töösuhetes – inimesed soovivad ja tööandjad on valmis pakkuma enam osaajaga tööd ning töötamist kaugtöö vormis.“Tööle kandideerija edukus sõltub mitte niivõrd kandidaadi vähenenud töövõime olemasolust, vaid tema personaalsetest omadustest.
„Kuigi valdav osa tööandjatest peab vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmist sotsiaalselt vastutustundlikuks teoks, tööandjad ise sellistest motiividest töötajate valikul ei lähtu – olulisemaks peetakse töötaja motivatsiooni, kvalifikatsiooni ja oskusi,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. Seetõttu on Aasa sõnul tööhõive tõstmiseks esmajärjekorras mõistlik panustada teenustesse, mis toetavad inimeste konkurentsivõimet tööturul – karjäärinõustamist, täiendkoolitusi ja ümberõpet.
Sarnaselt varasemate uuringutega ilmnes ka seekord, et vähenenud töövõimega inimesi tööle võtnud asutuste osatähtsus on keskmisest kõrgem Kirde-Eestis (55%) ehk regioonis, kus vähenenud töövõimega inimeste osatähtsus elanikkonnas on kõrgem kui mujal Eestis.
Tööandjad hindavad riigi toetusi ja teenuseid vähenenud töövõimega inimeste värbamisel küllaltki motiveerivaks teguriks. Samas pole tööandjate teadlikkus riiklikest meetmetest viimase nelja aasta jooksul kasvanud. Enamik küsitletutest teavad vähenenud töövõimega töötaja sotsiaalmaksu hüvitamise võimalusest, kuid ligi pooled ei tea ümber- või täiendõppe kulude hüvitamise võimalusest, tööruumide ja -vahendite kohandamise kulude hüvitamisest ega töötaja tugiisiku teenusest.Uuringutulemused on sisendiks töövõimereformi järgmiste sammude planeerimisel ning tööandjate suunaliste toetus- ja teavitustegevuste kavandamisel.
2021. aasta märtsis ja aprillis küsitles Turu-uuringute AS 861 tööandjat, kelle hulgas oli nii avaliku, era- kui ka mittetulundussektori organisatsioonid. Uuringut „Tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste värbamise suhtes“ rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest.
Taustainfo
Eestis on 2021. aasta aprilli alguse seisuga ca 102 000 vähenenud töövõimega inimest ja töövõimetuspensionäri, mis moodustab 12% tööealistest (16–64-aastastest) inimestest.
Riikliku statistika andmetel on 16–64-aastaste töötavate vähenenud töövõimega inimeste arv perioodil 2015-2019 suurenenud ca 4200 inimesi võrra ning tööhõive nende inimeste sihtrühmas perioodil kasvanud 48,7%-lt 52,1%-le.Viis aastat tagasi toimus üleminek uuele töövõime toetamise süsteemile, mil töötukassa alustas uutel põhimõtetel töövõime hindamist ja vähenenud töövõimega inimestele uute toetavate teenuste pakkumist. Samuti pakub töötukassa erinevaid toetusi ja teenuseid tööandjatele, kes on vähenenud töövõimega inimesi tööle võtnud või nende värbamisest huvitatud.
Uuringu „Tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste värbamise suhtes“ lõppraport.
Foto: canva.com