Arutasime eksportturgudele moodulmaju tootva ettevõtte ja Tööandjate Keskliidu liikme, Harmet OÜ, tegevjuhi Alo Tammega, kuidas Harmetis innovatsiooni tehakse.
Millised on Harmetis viimase viie aasta olulisemad teaduse, hariduse ja innovatsiooniga (TAI) seotud tegevused või saavutused ning mis on nende tegevuste tulemusel muutunud?
Teaduse arenduse ja Innovatsiooni vallas on Harmet Eesti Kunstiakadeemia (EKA) partnerina Mustermaja uurimusprojektis loonud, uurinud ja analüüsinud masskohandatava 369 standardse tootmissüsteemi kasutamise võimalusi viie Euroopa suurlinna tulevikuplaneeringutes. Lisaks uuriti Saksamaa eramute ehitus- ja kasutusharjumusi, kohalikku kultuuri ja tavasid ning tegutsevaid moodulhoonete tootjaid antud sektoris Saksamaa turul. Katsetati eelprojekteeritud 369 tootesüsteemi betoonhoone ümberprojekteerimist eesmärgiga muuta ehitus efektiivsemaks ja vähendada CO2 emisjooni kontorihoone Turu 21 näitel. See projekt uuris toodet. 
Käesoleval aastal on Harmet alustanud tööd Horizon 2020 Projektis 5G TIMBER, mille käigus töötatakse välja 5G-toega kasutusjuhtumid ja tehakse erinevaid katsetusi moodulite ja elementide tootmises puidu väärtusahela (WVC) näitel. 5G TIMBER projektis luuakse olulisi uuendusi puithoonete mudelite ja tehnoloogiasüsteemide valdkonnas, nagu tootmisandmete avatud standardid ja nende turvaline vahetamine, edge-computing andmeanalüütika, täpne siseruumide lokaliseerimine, Digital Twin (DT) ja liitreaalsus (AR) ning tööstuslik asjade internet. Projekt 5G TIMBER aitab kaasa tootmise väljakutsetele, et jõuda rohelisema ja jätkusuutlikuma arenguni tootmise efektiivsuse tõstmise, jäätmete vähendamise ja väärindamise osas. See projekt loob ja uurib tehnoloogiaid.
Lisaks koos TalTech’iga on kirjutamisel andmekorje seadmete ja platvormide uurimus- ja arenduse projekt, mis aitab läbi digitaalsete tööriistade oluliselt kaasa valdkonna ärimudelite innovatsioonile ja hakkab võimaldama ringmajanduse kasutuselevõttu moodulhoonete tootmise valdkonnas. See projekt loob platvormi ja automaatsed andmed.
Milline oleks Harmet täna kui neid tegevusi ei oleks tehtud?
Harmetil ei oleks teadlikkust ilmnevatest probleemidest valdkonda oluliselt muutvate tehnoloogiliste, keskkonnakaitseliste ja sotsioloogilisest muutuste mõjust. Teadusprojektides osalemine annab selged ja teaduspõhised arusaamad võimalustest ja takistustest innovaatilises teisenemises. Saadud teadlikkusele toetudes on lihtsam teha edasisi ärilisi otsuseid.
Mis on teie hinnangul peamised takistused, miks ettevõtted ei investeeri piisavalt TAI tegevustesse?
Rohe- ja digipöördest tulenevalt oleme ajahetkes, kus tehnoloogilised muudatused peavad olema erakordselt suured ja loodavad uued tooted, tehnoloogiad, ärimudelid, ökosüsteemid on alles loomisel ja pole detailselt kirjeldatavad. Sellest lähtudes ei ole ettevõtted valmis panustama sellistesse muutustesse, mille tulevik ja edukus ei ole kindlalt tõendatav ja ennustatav. Selliseid muutusi on võimelised ellu kutsuma vaid kõrge riskiga innovatsiooni Star-UP inkubaatorid riskikapitalil. Nagu ütleb rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimisnõustaja ja ekspert Alexander Osterwalder, tuleb muuta keerukad kontseptsioonid arusaadavateks visuaalseteks mudeliteks.
Millistest riiklikest TAI toetusmeetmetest tunnete kõige enam puudust ehk mis on ettepanekud riigile?
Selliste arusaadavate visuaalsete mudelite loomise suurem toetamine kõikide ideede üleselt, hoolimata ettevõtte suurusest. Ideid tuleb hinnata ja premeerida, leida võimalused ideede genereerimiseks. Väga palju häid ideid pannakse sahtlisse, sest nende potentsiaali ei suudeta tõendada ja viia otsustajateni.
Harmet AS tegevjuht Alo Tamme intervjueeris Tööandjate arendusjuht Kristel Oitmaa.
Fotod: www.harmet.ee