Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu selgitab nii tööandjatele kui ka töötajatele olulisi teemasid, mis seotud viirusest tingitud muutustega töö korraldamisel. Mida peab tööandja silmas pidama riskianalüüsi koostamisel, milliseid meetmeid on võimalik rakendada lisaks vaktsineerimisele ning mida teha siis, kui töötaja ei ole nõus vaktsineerima ning ka kõik teised meetmed riskide maandamiseks ei anna vajalikku turvalisust? Kõigi esitatud küsimuste taust on reaalsed olukorrad ja väljakutsed töökohtadel.
Milles seisneb töölepingu lõpetamise lihtsustamine, kui endiselt tuleb riskianalüüsi alusel võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid. Millised meetmed on õigustatud ja millised kohustuslikud?
Määruse „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmisega kehtestatakse näitlik loetelu meetmetest, mida peetakse paljude inimestega kokkupuutuvate töötajate puhul SARS-CoV-2 riski maandamisel asjakohaseks. See lihtsustab tööandjal riskide maandamise meetmete seast valikute tegemist ning annab võimaluse viidata õigusakti nõuetele ja võimalustele. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt näeb tööandja riskianalüüsis sisalduvas tegevuskavas ette abinõud riskide maandamiseks.
Näiteks võib tegevuskavas näha ette, et paljude inimestega kokku puutuvad töötajad peavad oma nakkusohutust tõendama, olema vaktsineeritud, kasutama isikukaitsevahendeid või kasutama muid meetmeid. Tööandja võib nõuda töötajalt nakkusohutuse tõestamist, kui see on töökeskkonna riskianalüüsist tulenevalt viiruse leviku tõkestamiseks ja tööülesannete ohutuks täitmiseks vajalik.
Tõhusateks meetmeteks nakkusohutuse tagamisel saab eelkõige lugeda vaktsineerimisvõimaluste toetamist, nakkusohutuse tõendamist COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga ning töötajate testimist. Tööandjal on SARS-CoV-2 riski maandamiseks õigus ja võimalus kasutada neid meetmeid, kuid tal pole kõigi töökohtade ja töötajate puhul kohustust rakendada ühesuguseid nõudeid. Tööandja peab kaaluma erinevate meetmete kasutamise vajadust, otstarbekust ja eesmärki, sh näiteks töö ümberkorraldamist, isikukaitsevahendite kasutamist ja hügieeninõuete järgimist. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt tagab tööandja, et valitud meetmed on konkreetses töökeskkonnas ja konkreetse töötaja töö iseloomu arvesse võttes proportsionaalsed ja asjakohased ning tagavad adekvaatselt riskianalüüsis hinnatud riskide maandamise.
Tööandja meetmete valik sõltub väga palju tegevusvaldkonnast ja töökorraldusest. Näiteks juhul, kui töötajad omavahel ja ka klientide/külalistega kokku ei puutu või saavad teha püsivalt kaugtööd, on tööga seotud risk madal või puudub ning ei ole vaja ka meetmeid rakendada või tuleb tegeleda ainult nende olukordadega, kui tullakse kokku koosolekule või koolitusele. Siis kahtlemata tuleb töötajate haigestumise vältimiseks abinõud tarvitusele võtta.
Nendes tegevusvaldkondades ja töökohtades, kus töötaja kokkupuude ka nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestega on vältimatu ja igapäevane, nagu meditsiin, hoolekanne jmt., on vaktsineerituse nõue möödapääsmatu. Tööandja valikute tegemist, milliseid ohuteguri ennetamise ja maandamise meetmeid töökeskkonnas rakendada, suunavad ja hõlbustavad, kui hinnata:
- Kas ja kui paljude võõraste või koroonaviiruse suhtes kontrollimata inimestega töötaja oma tööpäeva kestel kokku võib puutuda?
- Kas neid kontakte saaks vältida, vähendada?
- Kas töötaja tööülesandeid arvestades on kokkupuude oma organisatsiooniväliste inimestega vältimatu ehk esineb püsiv risk tööga seoses nakatuda?
- Milliseid tööülesandeid saab täita distantsilt ja millisel juhul ei ole see võimalik?
- Kas oleks võimalik hoida meeskonnad püsivalt koos, kuid nii, et nad teiste töötajatega või teiste meeskondadega tööalaselt kokku ei puutu?
- Kas töötaja vaktsineeritust/ testimist võidakse nõuda parnteri või kliendi poolt, kui nendega tuleb tööalaselt kokku puutuda?
- Kuidas on korraldatud puhkepauside, lõuna pidamine, kas siis kehtivad samad nõuded, mis tööülesandeid täites? Kas ja kuidas tööandja saaks seda osa tööpäevast mõjutada?
Pikemalt ka kriis.ee lehel.
Kes kannab kiirtestimise kulu töökohal?
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse läbiv põhimõte on, et kui tööandja kehtestab töökeskkonnas nõude, siis ta kannab ka sellega seotud kulud. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 ülamärkega 1 lõike 3 kohaselt ei tohi töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine töötajatele kaasa tuua rahalisi kulutusi.
Seadus täpsustab ka (TTOS § 13 ülamärkega 1 lg 7), et töötaja tervisekontrolliga seotud kulud ning määruse järgi vaktsineerimisega seotud kulu kannab tööandja. Samuti peab tööandja omal kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe (TTOS § 13 lg 1 p 11) jne.
Näited:
- Tööandja on hinnanud ära bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas ning seab nõude, et riskide maandamiseks peavad töötajad igapäevaselt kiirtestima või esitama PCR negatiivse testitulemuse. Testimisega seotud kulud peab tööandja hüvitama.
- Tööandja näeb ette, et riskide maandamiseks peavad töötajad esitama tõendi COVID-19 haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise kohta. Ta annab tõendi esitamiseks mõistliku tähtaja arvestades, et kõik täiskasvanud saavad minna vaktsineerima, kuid esimese ja teise doosi vahel on kuus nädalat. Selle tähtaja möödumise järel ei pea tööandja enam testidega seotud kulu hüvitama.
Praktikas võib tekkida olukord, kus tööandja on tähtaja vaktsineerimiseks määranud, kuid töötaja ei soovi vaktsineerimist ning teeb ise ettepaneku, et hakkab iga 2-3 päeva tagant esitama tööandjale PCR testi või igapäevaselt kiirtesti tulemusi. Kui tööandja on sellise lahendusega nõus, kannab testimisega seotud kulud töötaja ise. Kui tööandja selle lahendusega nõus ei ole, siis korraldatakse töötaja töö ümber sel moel, et inimestega kokkupuutumist ning seeläbi bioloogilise ohuteguri riskitaset oluliselt vähendada või kui see võimalik ei ole, siis öelda tööleping erakorraliselt üles töötaja mittevastavuse tõttu töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 2 alusel, järgides kõigi seadusega ettenähtud töölepingu erakorralisele ülesütlemisele kehtivaid nõudeid. Pikemalt Tööelu portaalis artikleid siin ja siin.
Mis ajaühikus 50 inimese kokkupuude loetakse?
Vabariigi Valitsuse korraldus, mis sätestab, et siseruumides toimuvatel üritustel ja tegevustes, kus nakkusohutuse kontrolli ei toimu, võib osaleda kuni 50 ja väljas kuni 100 inimest, reguleerib ürituste korraldamist ning ei ole seotud otseselt töökeskkonnaga. Samuti ei ole sportimisele ja toitlustusele seotud piirangud seotud konkreetse ettevõtte töötajatega.
Tööandja peab oma töötajatega seotud riskid siiski ise üle hindama ning sellest lähtudes otsustama töökeskkonnas rakendatavate meetmete üle ja koostama tegevuskava. Silmas tuleb pidada, et ka üks haige klient või haigena tööle tulnud kolleeg võib nakatada kogu kollektiivi. Pikemalt kriis.ee lehel.
Kas müüjate jaoks on lubatud, et ainuke riski maandav meede on mask ja pleksiklaas ehk riskianalüüsis on aktsepteeritav, et tööandja ei nõua ei vaktsineerimist ega kiirtesti?
Jah, valiku teeb iga tööandja lähtudes töökeskkonna bioloogilise ohuteguri riskianalüüsi tulemustest. Tööinspektsioon kontrollib riskide hindamist, riskide maandamiseks tarvitusele võetud meetmeid ning tööandja poolt korraldatud konkreetseid tegevusi eelkõige üldkontrolli osana, kaebust lahendades või seoses tööõnnetuse või kutsehaiguse uurimisega. Vaata lisaks Terviseameti soovitusi.
Kas on mõeldud ka olukorrale, kus inimene on vaktsineeritud, on saanud COVID passi, kuid näiteks 1 kuu hiljem haigestus COVIDisse? Ehk sisuliselt on siis inimese vastutustunde küsimus, kas ta on kodus ja hoiab end isolatsioonis, või liigub ringi, kuna passiga on temale uksed avatud.
Tööandjal on oma töökeskkonna riskide maandamiseks alati õigus kehtestada karmimad nõuded või tingimused, kui seadus/määrus seda nõuab, sest see on tema töökeskkond ning tema töötajate heaolu ja tervise säilimise küsimus. Ehk sellise riski maandamiseks võibki olla vajalik näiteks isikukaitsevahendite (sh maski) kandmise nõude kehtestamine, tulenevalt töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest. Pikemalt kriis.ee lehel ning Tööelu portaalis.
Miks valiti maagiliseks numbriks 50 siseruumide? Mõeldes kasvõi koolitustele, kus on vaja 20 töötajal osaleda, siis risk on ettevõttele siiski suur, kuid sel puhul me justkui ei või küsida immuniseerimispassi.
Vabariigi Valitsuse nõuded ja soovitused antakse koostöös Teadusnõukoguga. Siseruumide piirang kehtib ka täiendkoolitustele. Tööandjal on õigus selles olukorras nõuda ka oma töötajatelt ehk koolitusel osalejatelt kehtivate reeglite täitmist, sh nakkusohutuse tõendamist COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga või korraldada töötajate testimine kohapeal koolitusel osalemise tingimusena. Oluline on seejuures kindlasti töötajate eelnev teavitamine ning selgitused, miks sellised meetmed vajalikud on.
Kindlasti tuleb selgitada ka seda, mis saab juhul, kui töötaja ei saa või ei soovi esitada koolitusel osalemiseks vajalikku tõendit või lasta ennast testida, kas ta võib jätkata sel päeval oma tavapärast tööd ehk ei osale koolitusel, mis võib piirata edaspidi tema töötamise võimalusi. Samuti tuleb meeldetuletavalt selgitada, kuidas käituda, kui tööandja kulul toimunud kiirtestimise tulemusel saadakse positiivne test. Täpsemad soovitused kriis.ee lehel.
Kui epidemioloogide ettepanek 50-ne asemel on kuu aja pärast näiteks 10, siis kas kõik need hetkel koostatud riskianalüüsid tuleks uuendada?
Töökeskkonna riskid saab ära hinnata ja meetmed kavandada sel moel, et luuakse ka teatud seos Vabariigi Valituse kehtestatud nõuete ja piirangutega, siis ei pea pidevalt töökeskkonna riskianalüüsi muutma hakkama. Näiteks lisatakse riskide hindamisele ja ka rakendatavatele meetmetele viide lähtumisele hetkel kehtivatest Vabariigi Valitsuse nõuetest ja piirangutest.
Siiski tasub meeles pidada, et olukord võibki muutuda sel määral, et töökeskkonna riskid tuleb üle hinnata, viia läbi täiendav riskianalüüs ning selle tulemusel rakendada uusi meetmeid või loobuda mingite meetmete rakendamisest (näiteks ehitatakse välja uus ventilatsioonisüsteem vms).
Tööandja peab tagama töökeskkonna ohutuse. Kuidas on võimalik öelda, et see kohustus on tagatud, kui näiteks 10 inimesega kontoris ei ole osad inimesed vaktsineeritud? Kas on õigustatud võtta seisukoht, et ohutuse tagamiseks ei tohi kontorisse tööle lubada vaktsineerimata töötajat?
Vastus oleneb konkreetse kontori töökorraldusest ning muudest riskide realiseerumist ennetavate meemete kasutamisest (sh avatud kontor või igaühel oma tööruum, inimeste kokkupuuted kontoris viibimise ajal, tööaja alguse ja lõpu aja muutmine, et hajutada üheaegselt ühes ruumis viibijaid, puhke- ja nö kohvipausidel hajutatuse ning distantsi hoidmise kohustus jmt). Need asjaolud peavad olema läbi analüüsitud ning selgunud töökeskkonna bioloogilise ohuteguri hindamise käigus.
Kui töökorraldus eeldab avatud kontoris inimeste pidevat koosviibimist väikese vahemaaga, siis võib tööandja tõesti ühe haiguse leviku ennetusmeetmena nõuda ka vaktsineerimist. Kuid töösuhte lõpetamisest tingitud vaidluse korral peab tööandja olema valmis põhjendama ja selgitama, milliste meetmete rakendamist töökeskkonna ohtude maandamiseks on ta veel kaalunud ning miks neid ei loetud piisavaks. Samuti võib tekkida vajadus põhjendada, miks ei saanud töötaja või töötajate tööd muul moel ümber korraldada.
Kui on selgunud, et vaktsineerimata kolleeg on andnud positiivse testi tulemuse ja oli lähikontaktne vaktsineeritud kolleegiga, siis miks isolatsiooni nõue ei laiene vaktsineeritud töötajale, kuigi tema võib olla samamoodi nakataja?
Kindlasti tuleb järgida Terviseameti suuniseid ja soovitusi. Valdkonniti võivad need erineda, näiteks haridusasutustes.
Täpsemalt kriis.ee lehel: „Alates 2. veebruarist 2021 ei pea lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase 12 kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik.
Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.“
Tööandja võib töökeskkonna riskianalüüsi tulemusel kehtestada enda töökeskkonnas karmimad nõuded, selgitades töötajatele nende eesmärki. Selliste täiendavate nõuete kehtestamisel tuleb kindlasti eelnevalt läbi mõelda, kuidas korraldada eneseisolatsiooni saadetud (kuigi vaktsineeritud) töötaja töö. Kui töötaja ei saa töötamist kaugtööna jätkata, siis tuleb tööandjal maksta TLS § 35 alusel keskmist töötasu.
Kas riik ei võiks selgelt välja öelda, et vaktsineerimise nõue töötajatele on tavalises kontorikeskkonnas õigustatud? Alati on töökohti, kus risk on väiksem või suurem, aga väga suur hulk töötajatest töötab nö tavalises kontoris.
Kuna kontorite töökorraldus on väga erinev ning ka tööandja poolt riskide maandamiseks rakendatavad meetmed võivad olla erinevad, siis ei saa keegi peale tööandja enda seda otsust vastu võtta. Otsustele eelneb töökeskkonna riskide hindamine kogumis. Vaata Tööelu portaalist SIIN ja SIIN.
Kui tööandja ei soovi nõuda vaktsineerimisvastastelt müüjatelt koroonatesti, siis kas on aktsepteeritav Tööinspektsiooni kontrolli käigus, et tööandja ei nõua vaktsineerimist ega kiirteste ja piirdub vaid muude meetmetega nagu kaitsevahendid ja töötajate omavahelise kokkupuute vältimine. Kas tööandja valik on see, kas ta vaktsineerimist vajalikuks hindab ja kas Tööinspektsioon tema otsust aktsepteerib?
Tuleb arvestada Terviseameti suunistega. Alates 26. augustist 2021 tuleb maski kanda COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit.
Millisel juhul saab olla Covid-19 seotud nakatumine tööõnnetus? Kuidas tuvastan väidetava tööõnnetuse korral nakatumise koha?
TTOS § 22 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Koroonaviirusese haigestumist ei käsitata tööõnnetusena, kui see ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga (näiteks kontoritöötaja nakatub viirusesse, kuid on sisuliselt võimatu eristada, kus haigestuti).
Selline olukord võib kõne alla tulla meditsiiniasutuses, kui tööandja ja ka töötaja ise ei rakenda meetmeid viiruse leviku vältimiseks ehk on võimalik tuvastada konkreetne seos töökeskkonna ja tehtava tööga. Kindlasti võib aga tööst põhjustatud covid-isse haigestumine olla vaadeldav kutsehaigestumisena. Pikemalt sel teemal Tööinspektsiooni kodulehel.
Millises töökeskkonnas oleks proportsionaalne nõuda töötajate täis vaktsineeritust? Kas kontoritöötajatelt võib seda nõuda?
Nõude kehtestamine on proportsionaalne töökeskkonnas, kus töötajal on väga vahetu ja pidev kontakt teiste inimestega (sh teise inimese puudutamine, kokkupuuted bioloogilise materjaliga jne), nt meditsiinis, hoolekandes, iluteenuste osutamises vms. Kontoritöö puhul oleneb kõik asjaoludest ja töökorraldusest, kuid kindlasti on seal võimalik rakendada ka muid riske maandavaid meetmeid, sh kaugtööd, hajutatust, maskide kandmise nõue jmt.
Kas iga kord riskianalüüsi ümberhindamisel tuleb võtta töötaja allkiri?
See ei ole vajalik. Töötaja peab kinnitama juhendamisel, et ta on teadlik tööga seotud ohtudest ning ennetavatest meetmetest ja oskab töökeskkonnas toime tulla. Lisaks Tööelu portaalist. Kuid kindlasti peab töötajat teavitama töökeskkonna riskianalüüsi ja töökeskkonnaga seotud tegevuskava uuendamisest. See on tööandja kohustus lähtudes TTOS § 13 ülamärkega 4.
Kui töötaja ei ole nõus esitama ühte kolmest tõendist ja ühe riskide hajutamise meetmeks on ka riskianalüüsis maski kandmise kohustus, siis kas maski kandmine vabastab töötajat vaktsineerimise tõendamisest?
See oleneb töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tööandja poolt rakendatud meetmete tõhususest ja piisavusest. Maski kandmisest on kasu vaid juhul, kui järgitakse kõigi nõudeid ning kasutusel on konkreetseid riske arvestavad asjakohased maskid. Alates 26. augustist 2021 tuleb maski kanda COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit.
Kas on õigus töötajatelt küsida Covid tõendit ettevõttesisesel koolitusel või suvepäevadel osalemiseks? Riskianalüüs selliseks puhuks puudub.
Jah, kuid järgides ikka hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid.
Vaata lisaks www.kriis.ee lehelt.
Meeli Miidla-Vanatalu foto: Mihkel Maripuu/Postimees.ee
Lugu valmis rahvusvahelise koostööprojekti Norway Grants „Facilitated access to work through flexible work“ raames.
