Tööandjate Keskliit korraldas 14.10.2021 veebinari teemal “Tervisekriis ja tervishoiu digitaliseerimine”. “Tervishoiukriis on välja toonud mitmeid vajadusi seotult inimese tervisega seotud andmete kogumise, haldamise ja analüüsimisega. Tööandjad on huvitatud, milliseid arenguid on oodata Eestis tervishoiu digitaliseerimisel, sealhulgas, mis on plaanis ellu viia ning kas ja kuidas see aitab kaasa inimeste tervena püsimisel ning tööellu naasmisel,” ütles keskliidu õigusnõunik ning tervise ja tööturu töörühma koordinaator Piia Zimmermann.
Üritusel kõnelenud Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits tegu ülevaate Eesti tervishoiu-süsteemist, koos väljakutsete ja võimalike lahendustega. Ta tõi välja, et Eesti tervishoiukulud suhtena SKP-sse on Euroopa madalaimad, samas omafinantseering Euroopa keskmine. Selle kõrval on meie kindlustamata inimeste osakaal OECD madalamate hulgas. Rääkidest teiste riikide praktikatest, tõi ta välja, et näiteks Suurbritannias hinnatakse tehnoloogia potentsiaalset kasu investeeringute tegemisel.
Tema hinnangul on meil võimalikud neli stsenaariumi, kuidas tervishoiu rahastamist muuta ning nimetas neid kujundlikult: tervishoiu unelm, pragmaatiline lähenemine, pool rehkendust ja baastsenaarium. Kokkuvõtvalt leidis ta, et andmekasutust saaks tervishoius paremini ära kasutada. See annaks erinevatele tervishoiuasutustele parema pildi tervisest.
Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar rääkis Eesti digi-tervishoiu visioonist. Tema sõnul on andmepõhisel tervishoiul tohutu potentsiaal eluaastate pikendamisel. „Eestis on palju andmeid, kuid vähem kasutatud neid andmeid uute teenuste arendamiseks ja süsteemi muutmiseks. Erasektori lahendused tuleks integreerida e-tervise juhtimisse,“ sõnas Killar. Ta toonitas, et sotsiaalteenused tuleks kokku viia terviseteenustega ja andmeid vahetada piirideüleselt. Kokkuvõttes leidis ta, et Eestis on hea andmebaas, kuid selle põhjal luua uued tooted/teenused, millest oleks kasu nii inimestel endil, riigil kui ka tööandjal.
„Nii töötajale kui tööandjale peaks avaldama tagasisidet – andmeid, mis aitaksid neil terviseprobleeme ennetada,“ toonitas ta.
Haigekassa Tervise infosüsteemide arendusjuht Madis Kallas kõneles tervishoiukriisi valguses esile tõusnud täiendatest probleemidest andmete kogumise ja kasutamise vaates. Oluline rõhk oli õppetundidel. „Andmeid on palju ja neid püütakse ära kasutada teenuste arendamiseks. Kõige puudulikum valdkond andmetes on kontaktandmed, probleeme ka andmete kasutamise nõusoleku saamisega,“ ütles ta. „Vaja luua süsteem, et oleks lihtsam anda nõusolekut oma terviseandmete kasutamiseks. Juba täna väljastatakse vaktsineerimise andmeid te osas infot suurematele tööandjatele. „Tervikuna tuleks luua valmidus tööandja vm kolmanda osapoole andmete kasutamiseks tervise monitoorimiseks või statistikaks,“ leidis ta.
Mehiläinen OY Unit Business Director Andreas Taalas tutvustas digitaalseidd lahendusi, mida kasutatakse Soome Tervishoiusüsteemis. „Mehiläinen OY pakub mobiilirakenduse kaudu teenuseid kolmes kategoorias – füüsilisele isikule (terviseradar, coaching, nõustamischat), tervisenõustajale (chat, tervisekompass) ja tööandja esindajale (infovahetus, kompass),“ selgitas Taalas.
Tema sõnul on teenused vähga populaarsed – näiteks noored eelistavad telefoni kaudu nõustajaga chattimist füüsilisele visiidile. Sarnaselt Eestiga on ka Soomes probleem, et perearste ei jätku, ligipääs piiratud ning ka infovahetuse võimalused tööandjatega piiratud.
Kokkuvõtvalt leidsid tööturu erinevad osapooled, et digitervise arendamise võimalus on andmete tõhusam kasutamine ja väljakutseks on andmekaitse optimeerimine sellisele tasemele, mis võimaldab kasutada ja kaitseb kuritarvituse eest. Selleks on vaja arendada õigusruumiga seotud teemad. Näiteks ei võimalda avaliku teabe seadus ei võimalda endiselt masin-masina vahelist suhtlust – sündmus- v isikupõhist teenust, vaid lähtub konkreetsetest asutustest ehk silotornidest.
„See, et oleme väike riik, on meie võimalus – lihtsam on teha muudatusi ja arendusi. Täna seisavad mitmed asjad esmatasandil – perearstide juures ning vaja on leida lahendused, kuidas neid võimestada. Tööandjate ja keskliidu poolt saame toetada sellega, et näitame, milline on inimestele ja sektorile kasu arendustest, kokkuhoiukohad, lisandunud väärtus ja stiimulid,“ ütles keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.
Üritus toimus rahvusvahelise koostööprojekti „Sotsiaalne partnerlus ja paindlikud töösuhted“ (Norway Grants – Decent Work ” Facilitated access to work through flexible work“) raames, mida viib ellu Eesti Tööandjate Keskliit.