Ligi kaks kolmandikku õpilastest ja tudengitest leiab, et praktilise kogemuse omandamise osakaal peaks õpingute ajal olema suurem kui praegu, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu läbi viidud küsitlusest.
Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõuniku Anneli Entsoni sõnul tahavad noored üha enam õppida töökogemuse kaudu. Ja tööandjad vajavad töötajaid, kellel oleks kooli lõpetades ka reaalsed, tööl vajaminevad oskused.
“Hea meel on, et noored saavad aina enam aru, et praktika ei ole pelgalt linnukese kirja saamine diplomi kättesaamiseks, vaid esimene samm tulevases karjääris. Praktika võib saada sillaks tulevase töökohani. Ka tööandjate huvi praktikante värvata on eeskätt lootus raalida nende hulgast välja tulevased töötajad,” ütles Entson.
Praktiliselt kõik küsitlusele vastanud noored leidsid, et praktikal on õppetöös oluline roll. Kõige enam rõhutasid praktika vajalikkust bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilased. Nemad leidsid ka, et praegusega võrreldes peaks praktika osakaal olema suurem või lausa palju suurem – bakalureuseõppe tudengitest arvas nii kaks kolmandikku, magistrantidest üle 80 protsendi. Samas on just neil praktikakohta ka kõige keerulisem leida, selgus küsitlusest.
Anneli Entsoni sõnul on kutsekoolidel tavaliselt oma erialade valdkondades tegutsevate ettevõtetega hea koostöö juba välja kujunenud ja praktikakohti pakkuvad tööandjad teada. “Tööandjad ja ülikoolid saavad koostöös palju ära teha, et noortel oleks tulevikus tööturul rohkem võimalusi tänu heale praktikakogemusele,” ütles Entson.
Küsitlusest selgus, et noortel on ka selge ootus saada praktika eest palka – vaid kümnendiku arvates peaks praktikant ettevõttes töötama kindlasti tasuta. Entsoni sõnul tuleb siin siiski arvestada sellega, et praktika on juhendatud õppimine ja juhendamisele tuleb kulutada ekstra tööaega. “Kuid kiidame igati heaks mõtteviisi, et kui praktikant ettevõttele väärtust loob ja aitab tööd ära teha, võiks ta tasu saada,” lisas ta.
Õppurid ja tudengid ootavad praktikakoha leidmisel abi ka koolilt. Eeskätt soovitakse, et kool annaks ette nimekirja tööandjatest, kelle juurde tasub praktikale kandideerida. Samuti tunnevad ligi pooled vastanutest puudust koolis korraldatavatest infotundidest, kus selgitataks, mis on praktika ja kuidas praktika ajal käituda.
Küsitlusega mõõdeti ka noorte teadlikkust õpipoisiõppe ehk töökohapõhise õppe kohta. Veerand vastanutest ütles, et teab mõiste tähendust, kolmandik ei olnud sellest midagi kuulnudki. Seejuures oli teadlikkus oluliselt kõrgem kutsekoolide ja gümnaasiumite õppurite seas.
Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud küsitlusele vastas 626 õppurit ja tudengit vanuses 15-56. Üle poole vastanutest töötab kooli kõrvalt täis- või osalise koormusega.
Küsitlus viidi läbi programmi „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolituspraktika“ ja „Kutsehariduse maine tõstmine, töökohapõhise õppe laiendamine“ (PRÕM) toetava tegevuse 8.2 „Praktilise õppe tähtsustamine ühiskonnas“ raames. Küsitluse läbiviimist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.
Täismahus uuringu leiate: SIIT
