Tööandjate Keskliit

Praktika ja õpipoisiõpe nr 4, detsember 2016

 

PRAKTIKA JA ÕPIPOISIÕPE
Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri, detsember 2016
 

Stella Soomlais: Praktika peab olema kvaliteetne

Stella Soomlais on Eesti üks tuntuim nahadisainer, kes on üles ehitanud eduka kaubamärgi ja pakub eeskuju nahakunsti saladusi veel omandavatele noortele. Karjääri alustas ta praktikandina Tartu jalatsivabrikus ja olles täna oma ettevõttes praktikajuhendaja, hindab noortes ennekõike initsiatiivi ning huvi valdkonna vastu.

Loe edasi… »

Praktika tähendus on aastatega oluliselt muutunud 

Kui varem oli praktikanti mugav niisama jooksutada, siis tänases oskajate töökäte põuas ettevõtjad seda endale lubada ei saa. Praktikas nähakse võimalust tutvustada valdkonda ja ettevõtet ning kinnistada noori enda juurde. 

Loe edasi… »

Õpipoisiõpe loob hädavajaliku spetsialistide järelkasvu

Sellest sügisest saab Tartu Kutsehariduskeskuses õppida turvatehnikuks. Tegemist on õpipoisiõppega, mis tähendab, et suurema osa õppest läbitakse tööandja juures. 30 õppurist kümme on turvaettevõttes G4S Eesti. Koolis käiakse paar-kolm korda kuus teoreetilisi teadmisi omandamas. Õpipoisi õppe kogemusi jagas G4S Eesti turvatehnika osakonna lõuna piirkonna juht Janek Vana.

Loe edasi… »

Praktikakonkursi finalist: Kogemus on väärt teenistus

Miks peaks üks tudeng või kutseõppur tahtma minna praktikale, et viis päeva nädalas tasuta tööd teha? Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursi „Praktik Cum Laude” finalist Marili Laas jagas oma kogemusi ja mõtteid, miks noor peaks tahtma praktikale minna.

Loe edasi… »

Kutsemeistrivõistlused EuroSkills 2016 osutusid eestlastele edukateks 

1.-3. detsembril toimusid Rootsis, Göteborgis Euroopa noorte kutsemeistrivõistlused EuroSkills 2016. Eestist võttis osa 14 noort meistrit, kes esindasid 12 erinevat eriala. Medaleid toodi koju nii veebiarenduses, restoraniteeninduses, ehitusviimistluses ja maastikuehituses. 
 

 
KOGEMUSLOOD

Töökohapõhise õppe rakendamine – kogemusi Slovakkiast

Mida teha, et noored läheksid õppima erialasid, milles on töökäte puudus? Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe võib Eesti tööturu väljakutsetele selles olukorras olla suureks abistajaks. Eesti tööandjad käisid Slovakkias uurimas, kuidas õpipoisiõpe seal tööle on pandud.

Loe edasi… »

Enefit Energiatootmine: Töötajad tahavad õppida kogenud kolleegi käe all

Õpipoisiõppes osaledes näitab töötaja välja oma tahet panna kindel alus edukale karjäärile ettevõttes – seda on näidanud AS-i Enefit Energiatootmine kuueaastane kogemus. Enefit Energiatootmine AS hakkas õpipoisiõpet ehk töökohapõhist õpet pakkuma 2010. aastal, mil ettevõte kandis veel nime Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS. Ettevõte teeb koostööd Narva Kutsehariduskeskusega.

Loe edasi… »

Välistudeng töövarjuna: Näen nüüd erialast tööd palju laiemalt

Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelise ärijuhtimise eriala tudeng Vera Chernova varjutas eelmisel aastal HKScan Baltikumi AfH direktorit Daire Heinlat ja jagas oma kogemusi inspireerimaks tööandjaid võtma endale töövarju.

Loe edasi… »

 
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED 

Kas õpipoisiõpe eeldab eraldi õppekava?

Õpipoisiõpe võib tugineda olemasolevale õppekavale. Vajalik on koostada olemasolevale õppekavale uus rakenduskava, kus  on näha, millised õpiväljundid saavutatakse ettevõttes ja millised õppeasutuses ning milline on praktika maht iga mooduli puhul.

Kas ja kuidas saab tööandja õpipoiste valikul kaasa rääkida juhul, kui õpipoisiõppe algatajaks on kool?

Õppekoha avamisel, kuhu oodatakse potentsiaalseid õpilasi kandideerima, korraldab kutseõppeasutus sellesuunalised teavitustegevused ning viib läbi vastuvõtuprotsessi. Võimalusel osaleb tööandja valikuprotsessis (soovitatav).
 

Kui koolidel pole sobivat õppekava, kas saab koostada  uue õppekava?

Jah, ettevõte ja õppeasutus võivad koostöös  koostada uue õppekava. Õppekava koostamise põhimõtted on toodud Kutseharidusstandardis. Vaata ka https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013

 
 
 
TASUB TEADA

Välistudengid tööandjate juurde töövarjuks

Eesti Tööandjate Keskliit korraldab teist aastat välistudengite töövarjupäeva ja kutsub tööandjaid oma organisatsiooni ühe päeva jooksul välistudengile tutvustama. 

Uuri lähemalt… »

Õpipoisiõppest Eestis 

Eestis on töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe jagatud selliselt, et 2/3 õppest toimub ettevõttes ja 1/3 koolis. Õppe käigus töötab õpipoiss ettevõttes oma ala meistri juhendamisel ja saab selgeks konkreetse ameti. Seejuures on töökohapõhises õppes õppijal on samasugused hüved nagu kutseõppuril. 

  • Tänase seisuga on Eestis õppimas 1422 õpipoissi ehk 5% kutsehariduses õppijatest on töökohapõhises õppes. 
  • Töökohapõhist ehk õpipoisiõppe vormi kasutatakse enamasti kutsehariduses, kuid alates 2017. aasta sügisest on soov piloteerida seda ka kõrghariduses.
  • Aastaks 2020 kavandab riik 8000 õpipoisi õppekohta.  

2017. aastal käivitub pilootprojekt töökohapõhise õppe vormis kutsekeskhariduse omandamiseks. Tegemist on 3-aastase õppega ning selle käigus õpib keskhariduseta õpipoiss nii töökohas kui kutsekoolis erialale lisaks ka üldharidusaineid. Üldharidusaineid õpetatakse nii eraldiseisvate moodulite kui ka erialaõpingutesse lõimituna.

 

Uudiskiri ilmub neli korda aastas Haridus- ja Teadusministeeriumi tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi tegevuste „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses“ ning „Õpipoisiõppe laiendamine“ raames.  Programmi eesmärk on viia õppimisvõimalused vastavusse tööturu vajadustega. Uudiskirja valmimist rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit.
 

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×